96 COVID-19 tõttu surnut olid mehed ja 105 naised. COVID-19 põhjustatud surmade arv oli suurim vanuserühmas 75-aastased ja vanemad (152). Kuna vanemates vanuserühmades on naisi rohkem kui mehi, seletab see suuremat COVID-19 surmade arvu naiste hulgas. Alla 65-aastaste vanuserühmas oli surmasid 19 ning 65–74-aastaste hulgas 30.

Kuude lõikes esines kõige rohkem COVID-19 surmasid (89) detsembris.

COVID-19 valitakse surma algpõhjuseks siis, kui surma põhjuse määranud arst märkis selle või sellest põhjustatud kopsupõletiku surma tinginud seisundina. TAI surma põhjuste registri COVID-19 surmade arv on väiksem terviseametist pärinevast COVID-19 positiivsete surmade arvust, kuna terviseamet avaldab COVID-19 positiivse testi andnud inimeste surmade arvud enne surma algpõhjuse määramist.

Kokku suri TAI surma põhjuste registri (SPR) esialgsetel andmetel eelmisel aastal Eestis 15 643 inimest, kellest 7406 olid mehed ja 8237 naised.

Sarnaselt varasematele aastatele olid peamiseks surma põhjuseks vereringeelundite haigused (7687), teisel kohal olid pahaloomulised kasvajad (3636) ja kolmandal kohal õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (955). Järgnesid seedeelundite haigused (759) ja hingamiselundite haigused (710).

TAI osaleb rahvusvahelisi suremusandmeid analüüsivates teadusprojektides. Euro-MOMO raames väljatöötatud matemaatilise analüüsi meetodite abil saab hinnata suremuse muutust ilmastikutingimuste tõttu (kuuma- ja külmalained) ja hooajaliste haiguspuhangute ajal ning seda on rakendatud nii gripi kui ka COVID-19 seotud liigsuremuse ehk tavapärasest suurema suremuse (excess mortality) hindamiseks.

Vastavalt Euro-MOMO andmetele oli Eestis 2020. aasta lõpus suremus oodatust mõnevõrra suurem, kuid tõus ei olnud suur võrreldes mitmete Lääne-Euroopa riikidega, nagu Belgia, Suurbritannia, Portugal ja Hispaania.

2020. aasta surma põhjuste andmed on esialgsed, neid täpsustakse ning ja eelmise aasta lõplikud andmed avaldab TAI surma põhjuste register 3. mail.