Euroopa Komisjoni kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius ütles kolmapäeval Leedu rahvusringhäälingule LRT, et komisjon vastas Leedule, Lätile ja Eestile, kuid ei saa eraldada Balti riikide taotletud lisaraha.

"Üks võimalus on nüüd kasutada SAFE-rahastu kaudu pakutavaid täiendavaid rahalisi vahendeid. Kuulutame lähiajal välja uue taotlusvooru, sest pärast esimest vooru jäi alles 21 miljardit eurot," ütles Kubilius.

Tema sõnul on Euroopa Liidu eelarveprogrammide kaudu vähe võimalusi saada muid märkimisväärseid lisavahendeid, sest praegune eelarveperiood hakkab lõppema.

LRT andmetel võib droonitõrjemeetmete jaoks raha saada ka integreeritud piirihalduse fondist, kuid need summad jääksid Balti riikide taotletud 500 miljonist eurost märksa väiksemaks.

Leedu kaitseminister Robertas Kaunas, Eesti kaitseminister Martin Herem ja Läti kaitseminister Raivis Melnis esitasid septembris Euroopa Komisjonile taotluse saada raha droonitõrjesüsteemi arendamiseks. Nende sõnul oleks eesmärk luua lahendus, mida saaks eeskujuks võtta ka teistes Euroopa Liidu riikides.

Kiri oli salastatud, kuid Kaunas ütles LRT-le, et Balti riigid soovisid ühendada droonide avastamise, tehisintellekti ja nende tõrjumise tehnoloogia ühtseks õhutõrjesüsteemiks.

"Õhutõrje ja droonitõrjelahendused on olulised mitte ainult meie piirkonna, vaid kogu Euroopa jaoks. Leedu on võtnud juhtrolli droonitõrjel põhineva õhutõrjesüsteemi arendamisel," ütles Kaunas.

Balti riigid lootsid, et Euroopa Komisjon kiidab piirkondliku droonitõrje täiendava rahastamise heaks enne käesoleva aasta lõppu. Komisjoni esindaja oli varem LRT-le öelnud, et komisjon hindab taotlust põhjalikult ja suhtub liikmesriikide muredesse väga tõsiselt.

Balti riikide taotlus tugines ka asjaolule, et Ukraina sagenenud kaugmaarünnakute käigus Venemaa vastu on mõned droonid sisenenud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi, tekitades muret, et Moskva ja Kiievi vaheline sõda võib kanduda üle NATO piiri.

SAFE-laenud pakuvad alternatiivi

Mullu käivitatud Euroopa julgeolekumeetmete rahastu SAFE (Security Action for Europe) võimaldab Euroopa Liidu riikidel kasutada kaitsehangeteks kokku 150 miljardi euro ulatuses soodsatel tingimustel antavaid laene.

Laenude tagasimakseperiood võib ulatuda 45 aastani ning ettemaksed kuni 15 protsendini. Laenuraha kaasatakse Euroopa Liidu tasandil, kasutades ära ühenduse kõrgeimat ehk AAA krediidireitingut.

Leedule on SAFE-rahastu kaudu ette nähtud võimalus saada laene kuni 6,375 miljardi euro ulatuses, mida Leedu valitsus kavatseb kasutada maavägede diviisi loomisel, Balti kaitseliini arendamiseks, õhutõrje tugevdamiseks, laskemoona ja sõjatehnika hankimiseks ning muude sõjalise moderniseerimise projektide rahastamiseks.

Oktoobris esitas Leedu rahandusministeerium Euroopa Komisjonile esimese taotluse saada SAFE-rahastu kaudu 1,06 miljardi euro suurune laen. Kui taotlus heaks kiidetakse, suureneb Leedu SAFE-rahastuse kogumaht koos juunis saadud 800 miljoni euro suuruse ettemaksega 1,86 miljardi euroni. See moodustaks ligikaudu 29 protsenti Leedule ette nähtud kogusummast.

Eesti taotles Euroopa Liidu SAFE-meetme kaudu juba eelmise aasta novembris 2,34 miljardit eurot laenu kaitseinvesteeringute rahastamiseks. Euroopa Komisjon kiitis taotluse heaks ning EL-i nõukogu kinnitas 17. veebruaril 2026, et Eestile tehakse kättesaadavaks kuni 2 343 897 000 eurot laenu. Sellest ettemakse on ligikaudu 351,6 miljonit eurot ehk 15 protsenti laenusummast. Laenu abil kavatseb Eesti muuhulgas tugevdada õhutõrjet, hankida sõidukeid, suurtükimürske ja muud laskemoona ning toetada Ukrainat droonidega. Hangete ja tarnete tähtaeg on 2030. aasta.