Energeetika- ja keskkonnaministri Erkki Keldo määruse järgi soovitakse muuta vedelkütusevaru haldamiskulude katmiseks maksemäära. Muutmisettepaneku tegi riigiaktsiaselts Eesti Varude Keskus.

Euroopa Liidu liikmesriikidel on kohustus säilitada toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid. Varumaksete laekumine sõltub 2027. aasta kütuse tegelikust tarbimisest. Uued varumaksemäärad kehtestatakse arvestusega, et kütuse tarbimine on 2027. aastal väheses languses.

Suurim varudega seotud kulu on nende hoidmine. Just seda kaetakse ka varumaksega. Eesti peab hoidma pidevalt piisavalt suurt kütusevaru, et võimaliku kriisi või tarneraskuste korral oleks riigil kütust kasutada.

Vedelkütusevaru haldamiskulu on tulevaks aastaks arvestatud 5 652 000 eurot, kuid maksete laekumise prognoos on 5 070 000 eurot. Vedelkütuse varumakse reservist
võetakse kasutusele 582 000 eurot. See võimaldabki langetada tulevaks aastaks kehtestatavaid vedelkütuse varumakse määrasid kõikides vedelkütusevaru liikides kümme protsenti.

Kütuse hind langeb

Vedelkütuse varumaksemäär on kütuse lõpphinda kujundav tasu, mis lisandub kütuse hinnale liitri või massiühiku kohta ning millelt arvestatakse ka käibemaks. Kuna maksemäärade tasemed tuleval aastal langevad, toob muutus kaasa kütuse hinna languse tankla väljamüügi hinnas ligikaudu 0,25 protsenti.

Kuigi mõningane leevendus kütusehinnas võib tulla, pole kindel, kauaks seda olema saab. Nimelt on veel lahtine, kas kevadel tõuseb kütuseaktsiis või mitte.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnas, et tema prognoosi järgi see tõuseb. "Iseenesest on eelarve sellega arvestanud," sõnas ta. Ligi lisas, et eelarve on miinuses ning valimiste puhul lubavad kõik makse kaotada ja vähendada. "Ma ei teagi, mis on mõistlik sõnum: kas jätta järgmisele valitsusele suurem miinus, kuigi see pole ka ilus," nentis ta.