Kes on see naine Koit Toome videos? Seda küsimust kuulsin mõne nädala eest õige mitmelt inimeselt. Jutt käis muusikavideost mis oli Eesti laulu konkursil. Täpsemalt oli jutuks selles videos tantsiv ja elu nautiv imekena daam. 

Õige pea ilmuski Maalehes südamlik lugu näitleja Liina Orlovast, kes ongi see küpses eas proua selles Koit Toome videos. 

Aga miks inimestele see proua rohkem korda läks kui vahest muusikapala ise? Sest meile näidati midagi erilist, midagi erinevat nendest tavapärastest varases täiskasvanueas ja napis lavarõivastuses taidlejatest. 

Küpses eas inimesed, keda on meie ühiskonnas varsti rohkem kui noori ja tööealisi, väärivad oma erilisuses esile tõstmist. Ja just seda tolles Eesti laulu videos märgatigi. Lõpuks oleme ju kõik algajad vananejad ja tore on näha elujõulisi eakaid eeskujusid, mitte ainult noorukesi võrdlusmomente. 

Väikselt ekraani allnurgas

Vabariigi aastapäeva kontsert tekitas selgi aastal tohutu hulga poolt ja vastu, meeldib ei meeldi arvamusi. Kui nii mõnegi muusikapala või etteaste kohta oli arvajatel öelda ka krõbedaid ja kõrvetavaid sõnu, siis valdavalt positiivse vastukaja said viiplejad, kes tegid tantsu saatel viipetõlke 5Miinuse ja Villemdrillemi palale. Miks?

Sest see tõstis esile ebatavalised, erilised, ebakõlalised. Suurelt näidati viipekeele tõlke ehk neid, kes tavaliselt on väikselt ekraani allnurgas. Suurelt näidati, et vaegkuuljad on selles loos olulisimad.

Suurelt näidati, et sõnum, kuitahes ropp, aus või karjuv peab kohale jõudma kõigile. Kokku pandi need, kes muidu kokku ei saa – kas see ei olegi üks praeguse Eesti suuri valupunkte? Ühiskonna lõhestumine pole ju muud, kui kokkupuutepunktide puudumine. 

Püssiga nähtamatu vaenlase vastu

Vabariigi aastapäev pakkus muulgi moel eriliste esiletõstmist. Peaministri, presidendi ja kaitseväe juhataja kõne olid sel aastal kõik erilistest, erandlikest ja ebatavalistest inimestest ning olukordadest.

Kaitseväe juhataja Martin Herem rääkis tänapäeva sõjast, kus vaenlane on nähtamatu ja tema vastu ei aita püssipaugutamine või vabadusvõitluse meenutamine. See kõne mõjus värskendavalt, sest ilmestas, et kaitsevägi tegelebki rahva kaitsega ja mitte ainult sõjaväelisest vaatepunktist. 

Peaminister Kaja Kallas ja president Kersti Kaljulaid rääkisid inimestest, kes igapäevaelus on ilmajäetud, haavatavad või varjus. Samas kõik nad väärivad tähelepanu, tuge ja kaitset. Ometi on igaüks neist oma raskes toimetulekus mõnes mõttes eriline kangelane. 

Jäin mõtlema, et kui neist inimestest oleksid peaministrid, riigikogu esimehed ja presidendid rääkinud 15 või 20 aastat tagasi, siis vahest oleksime osanud rohkem märgata ja õigel hetkel toetada ning ka tunnustada. Vahest poleks me siis praegu ühiskonnana nii katki, lahus, üksteisest eriarvamusel. 

Ma vaataks palju suurema huviga televiisorist lugu külapoe müüja Malle igapäevast või kuulaks töötu Volli mõtteid või mõtleks kaasa öövahetuses töötava üksikema Tiinaga. Need on praeguses meediapildis pigem erilised ja ebatavalised inimesed kui need, kes meile iga päev ekraanidel poseerivad. 

Asendaks pingviinide paraadi?

Esiletõstmisest rääkides oli värskendav vaheldus ka vabariigi aastapäeva puhul teenetemärkide saajatega tehtud intervjuud. 85-aastane Luule, tegus kehalise kasvatuse õpetaja. Noor tippkokk, kes esindab kakskeelset osa Eesti rahvast. Või vabatahtlik hooldaja Epp. Kui palju ja sisukat oli neil öelda!

Ajal kui ajakirjandusest ja sotsiaalmeediast vaatavad vastu üles vuntsitud disanerrõivastes ja meigitud-soengus tuntud inimesed, poliitikud ja arvamusliidrid, on väga värskendav näha neid erilisi, päris inimesi, elutervete mõtetega, mida pole rikkunud võimuiha. 

Kas poleks tore mõte, asendadagi kleidi väljanäituse ja väljavalitute paraad ehk see presidendi kätlemistseremoonia nende eriliste, igapäeva päriskangelaste lugudega? 

Nagu näha, pälvivad meile vähem tuntud erilised inimesed palju sooja ja siirast vastuvõttu. Tõestasid seda ju see särav daam Eesti laulu videost ning need erilised inimesed keda president esile tõstis.  

Marju Himma on Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur ja Karlstadi Ülikooli järeldoktor.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.