Ühe levinud stereotüübina on mujal Eestis harjutud Ida-Virumaad pidama üdini vene kandiks, kuigi tegelikult elab siin eestlasi rohkem, kui on elanikke paljudes Eesti maakondades. Lõimumisprojektidki on enamasti suunatud Ida-Virumaal elavatele venelastele. Palju vähem on tähelepanu all Ida-Virumaal elavad eestlased, kes on selles Eesti piirkonnas vähemuses, moodustades elanikkonnast viiendiku.

Kuid just Ida-Virumaa eestlased on olnud need, kes on aastakümneid hoidnud Kirde-Eestis eesti keelt, meelt ja kultuuri. Tänu neile on olnud võimalik lõimida Eesti ühiskonda ka kohalikke venelasi. Kui mõnel mujal tegutseval MTÜ-l tuleb hea mõte, kuidas korraldada midagi Ida-Virumaal, siis on see kahtlemata kiiduväärt ettevõtmine, mis mitmekesistab kohalikku elu, aga sellised ühekordsed sähvatused ei suuda asendada igapäevast ja pidevat eesti elukeskkonda, mida hoiavad kohalikud eestlased.

Kui kohalikes poodides ei käiks eestlasi või koolides ei õpiks eesti lapsi, siis oleks ka kohalikel vene inimestel vähem võimalusi harjutada eesti keelt. Vähem oleks Eesti kultuuriüritusi, eestikeelset ajakirjandust, vähem räägitaks töökohtades ja mujal Eesti riigi päevakajalistest asjadest.

Kohalik valvas eestlaskond on löönud ka häirekella, kui mõne linna võimud on kas populistlikel või muudel omakasupüüdlikel eesmärkidel üritanud munitsipaalkoolide või kultuurimajade juhtideks panna inimesi, kelle puhul on olnud põhjust kahelda nende eestimeelsuses.

Ida-Virumaa eestlased on kokkuhoidvad ja ilmselt ka teistest mõnevõrra tugevamad kodukandi patrioodid, sest olles vähemuses muukeelses ruumis, oleks teisiti raskem. Muu hulgas on see viimastel nädalatel tulnud välja ka näiteks pühapäeviti TV3 eetris olevas "Laululahingu" saates, kus Jõhvit esindavad Tanja ja koor Voka Vokaal on järjepanu teeninud kõvasti televaatajate toetuskõnesid. Idavirulastele läheb oma inimeste toetamine rohkem korda kui näiteks Tallinna, Tartu või teiste Eesti paikade elanikele.

Oluline on seegi, et elades päevast päeva kõrvuti kohalike venelastega oskavad Ida-Viru eestlased neid ka paremini mõista kui need, kes venelastega harva kokku puutuvad. See ei tähenda kaugeltki seda, et kõiki üksteise vaateid jagataks ja mõttemaailmad seguneksid. Aga kohalikud eestlased on mõnes mõttes nende jaoks Eesti saadikud, sest teisi Eesti inimesi nad kuigi sageli ei näe. Ja ühtlasi tajutakse vahetult, et eestlased on täiesti normaalsed inimesed. Erinevalt sellest, mida Kremli propaganda oma tele- või sotsiaalmeediakanalites üritab kujutada. Vahetu kogemus maksab üldjuhul rohkem.

Eks sellelgi ole oma mõju, et nagu Põhjarannikust eelmisel nädalal lugeda võis, on viimastel aastatel paar tuhat Ida-Virumaal elavat vene inimest end vabatahtlikult rahvastikuregistris määratlenud eestlasena. Põhjusi selleks on mitmeid, aga positiivne on, et seda teevad eelkõige nooremad inimesed, kel on tekkinud tugevam emotsionaalne side Eestiga ja kes tunnevadki end eestlastena.

Kuigi Ida-Virumaal on eestlased vähemusrahvus, tasub taas korrata, et maakonna suuruse tõttu elab neid siin siiski ligemale 27 000. See on rohkem, kui on elanikke viies Eesti maakonnas: Läänemaal, Põlvamaal, Jõgevamaal, Valgamaal ja Hiiumaal.

Seda tasuks silmas pidada neilgi Eesti erakondadel, kes pole sageli võtnud Ida-Virumaa valimisringkonda riigikogu valimistel väga tõsiselt, pidades seda kantsiks, kus neil ei ole lootust oma vaadetega edu saavutada. Ei saavutagi, kui ei panusta ega pühendu sellele. Aga kui iga erakond räägib sellest, kuivõrd oluline piirkond on Eesti jaoks Ida-Virumaa, siis peaks ta ka valimistel astuma siin mängu tugevate kandidaatidega ja selgitama põhjalikult oma vaateid ja kavatsusi.

Samuti on aeg ära teha need kaks asja, mida on lubatud vähemalt kolmede viimaste riigikogu valimiste eel Ida-Virumaa valijatele, aga mille täitmisest on saanud must huumor. See on Ida-Virumaalt kogutud keskkonnatasude suunamine tagasi maakonna elu arendamisesse ning Jõhvi ja Narva vahele neljarajalise maantee ehitamine.

Samuti on aastakümneid kõlanud jutud sellest, et Ida-Virumaale on vaja tuua rohkem riigiasutusi, aga tegude poolest saavad ka paadunud optimistid sellest rääkida heal juhul vaid kui pooltäis klaasist.

Ehk kokkuvõttes retsept erakondadele Ida-Virumaal edu saavutamiseks ja eestluse tugevdamiseks: täitke kaks varasemat põhilubadust ja tooge ka päriselt siia rohkem riigiasutusi.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.