Pea iga päev tuleb uudiseid hübriidrünnetest Euroopas. Eeskätt Venemaa kompab pidevalt, kui kaugele on võimalik minna enne, kui seda saab nimetada otseseks sõjaliseks rünnakuks. Üks selle vorm on sagenenud süütamised, mille näide on kasvõi Milremi robotitehase põleng Lasnamäel. Tihtipeale ei kasutata selleks treenitud jamesbonde, vaid kohalikke pisipätte.

"Jõudsin sõpradega koju umbes kella üheteistkümne paiku õhtul. Sõime õhtust, ajasime juttu ja läksime magama. Ma polnud veel jõudnud uinudagi, kui kuulsin õuest mingit ebatavalist müra. Vaatasin aknast välja ja nägin, et mu maja kõrval seisnud auto juba põleb," meenutas sarisüütamiste ohver Ruslan.

50-aastane Harjumaa väikeettevõtja esineb ilma näota, sest on kuritegeliku kampaania sihtmärk ja tema elu ning vara võib olla jätkuvalt ohus. Viimase kolme aasta jooksul on süttinud vähemalt neli tema kasutuses olevat sõiduautot, suvilakämping ja maani põles maha ka talle kuuluv turismikeskusena tegutsenud maja.

"Absoluutselt iga kord, eranditult iga kord, olid inimesed kas kõrvalruumides või vahetus läheduses. Suurim vahemaa tulekahju ja inimeste vahel oli kümme meetrit," lisas Ruslan.

Järjest süttiv vara on iseenesest tähelepanuväärne, kuid tagantjärele selgub, et Ruslani ründajad täitsid samal ajal ka Vene sõjaväeluure tellimust. Venemaa on tõusvas tempos korraldanud sarnaseid lõhkumisi ja süütamisi üle Euroopa, mille eesmärk on asjatundjate sõnul külvata segadust ja kombata, kui kaugele saab minna enne, kui seda nimetatakse avalikuks agressiooniks.

"Vaadates, kui potentsiaalselt veriseid operatsioone on nad varem ette võtnud, võib öelda, et nad on arvestanud sellega, et käib üks suurem pauk ja tõsisemat vastust neile ei tule," selgitas julgeolekuekspert Meelis Oidsalu.

"Need rünnakud on muutunud aina ohtlikumaks: kasutatakse lõhkeainet, süüdatakse hooneid. Euroopast on teada, et sihtmärgistatakse ka inimesi. Need kõik on üsna tõsised tegevused ja ma ütleksin, et mida meeleheitlikumaks Venemaa Ukraina sõjas muutub, seda intensiivsemaks võivad need rünnakud muutuda," rääkis kaitsepolitsei büroo juht Marta Tuul.

Teeme asja selgeks – Ruslan ei ole GRU sihtmärk, tema ründamise motiiv on eraeluline ning uurimine, kes tema suhtes kättemaksu ihub, on alles pooleli. Küll aga annab Ruslani juhtum ilmeka pildi, kuidas sarisüütamine käib.

"Kuna minuga hakkasid süstemaatiliselt juhtuma asjad, mida oli raske ette näha ja millest ma aru ei saanud, olin sunnitud kaamerad paigaldama. Panin kõikjale videovalve, muide, ka politsei soovitusel," nentis Ruslan.

Mullu 31. oktoobril Ruslani kodumaja juures Tallinna külje all lähenevad mõni minut pärast südaööd kodu väravale kaks kapuutsis meest. Mõlemal on näod kaetud, ühel käes kanister. Mehed lähenevad Ruslani töösõitudeks mõeldud autole, valavad selle bensiiniga üle ja hetk hiljem lahvatab leek.

Nii üllatav kui see pole, süütajad jätkavad. Vaid poolteist tundi hiljem, kella poole kahe paiku jõuavad pealtnäha sarnased kapuutsid Ruslani suvilakrundile ja üritavad süüdata seal asuvat kämpingumaja, aga kas ründajate viga või niiske ilm hoiab suurema põlengu ära.

Ruslani üllatuseks anti asja uurimine kaitsepolitseile ja menetlust hakkas juhtima prokurör Gardi Anderson, kes on tegelenud mitme teise hübriidrünnaku episoodiga.

"Alguses üllatas, aga hiljem loksus kõik paika. Kahtlustatavaid ei kahtlustata üksnes minu vastu toime pandud kuriteos, vaid ka avaliku korra ja riigikorra vastastes tegudes," märkis Ruslan.

Mõni nädal pärast viimast süütamist peeti kinni kolm Maardu noormeest: tol hetkel 23-aastane Martin Jaagumets, 22-aastane Aleksandr Grebeljuk ja 14-aastane poiss, keda tähistame initsiaaliga D, sest ta on alaealine.

"Konkreetsel juhul on tegemist kolme noormehega, kes on ühised sõbrad, pärit ühest kohast ja keda ühendavad ühised huvid," selgitas Anderson. "Noormehed olid ühises Telegrami grupis, kus visati üles tellimus, et oleks vaja toime panna neli süütamist. Selle võis grupist ükskõik kes üles korjata. Seekord otsustasid nimetatud noormehed ülesande vastu võtta ja andsid teada, et nemad teevad ära."

Telegrami suhtlusrakenduses eksisteerib grupp nimega "МАШИНА" ehk "AUTO", kus jahmataval kombel avaldati kuulutus, et otsitakse isikuid, kes oleks valmis korraldama süütamise, ning meie loo kolmik võttis pakkumisest kinni.

Tellijad varjunimedega "Hardu" ja "Said" andsid nimekirja aadressidest ja juhised leida sõiduk, osta süütevedelik, panna toime süütamised, filmida ülesande täitmine ning saata videotõestus. Iga töö eest lubati 1000 eurot. Mitme riigi vastuluure asutused kinnitavad, et selliste sigaduste korda saatmiseks ei kasutatagi koolitatud agente, vaid pisipätte ja põmmpäid, kes värvatakse sotsiaalmeedias.

"Sageli on selles skeemis mitu osa, ehk keegi, kes on grupis, märkab tööpakkumist ja annab selle edasi. Viimaste juhtumite puhul saame öelda, et need on eluga pahuksis inimesed, kes pakkumisi vastu võtavad. /.../ Kui Telegrami grupist tehakse ettepanek, korjab keegi selle üles ja pakub edasi. Vandaalitsejad, kellele tööpakkumine antakse, on tihti narkomaanid, pisisulid või kelmid. Vahel teo toimepanijad teavad, kelle heaks nad töötavad, vahel ei tea," täpsustas Tuul.

Meie kolmiku laamendamiskampaania toimus mullu oktoobri lõpus. Algul panid nad 29. oktoobri öösel vastu 30. oktoobrit põlema Lasnamäel kortermaja hoovi pargitud Mercedes-Benzi, mille omanik samal ajal kodus magas. 30. oktoobri öösel vastu 31. oktoobrit süüdati Ruslani auto ja puhkekeskus. Ning 31. oktoobri öösel vastu 1. novembrit laamendati Ida-Virumaal Vaivara külas Sinimägede lahingutes hukkunud sõdurite mälestusmärkide kallal. Uurijate kätte jõudsid ka noormeeste tehtud videod, mille nad tellijatele saatsid.

"Tõenäoliselt tuli neile üllatusena, et nad nii kiiresti tabati, mistõttu nad neid ei kustutanud," lausus Anderson.

Kui esimesed juhtumid ei puutu teadaolevalt kuidagi geopoliitikasse või luuresse, siis viimase tellimuse taga oli Venemaa sõjaväeluure GRU. Kui nad poleks kinni kukkunud, oleks neid tõenäoliselt kasutatud edaspidigi.

"Sageli alustatakse lihtsamatest töödest. Kui need on tehtud ja tõendusmaterjal saadetud, pakutakse järk-järgult aina tõsisemaid ülesandeid. Kui alguses pakutakse mõne mälestusmärgi ülevärvimist või lõhkumist, võib see pärast proovitööde sooritamist väga kiiresti jõuda süütamisteni või kellegi elu kallale kippumiseni," lisas Tuul.

"Meie õnneks ei ole need sabotöörid eriti osavad, nad hangitakse pooljuhuslikus korras. Nagu hange.ee-st saad endale torujüri tellida, saab ka Telegrami üles panna tööotsi, tasu välja reklaamida ja vaadata, kes tuleb. Enamasti on need mehed kolmekümnendates, seadusega pahuksis ja majanduslikult haavatavad, kes need tööampsud ära teevad," sõnas Oidsalu.

Eesti oli esimeste seas, kes selliste hübriidrünnakutega kokku puutus, ning võttis algusest peale hoiaku süüdlased välja tuua ja kohtu alla anda. Kasvõi 2023. aasta detsembris aset leidnud tollase siseministri Lauri Läänemetsa ja venekeelse Delfi peatoimetaja sõidukite lõhkumise vahendajate ahel oli pikem, kuid lõpptellijana nimetati GRU-d.

"Skeemi pea oli Allan Hantsom, kes palkas ridamisi järgmisi inimesi, kes omakorda palkasid uusi lootuses, et nad suudavad Eesti ühiskonda hirmutada ja tekitada tunde, et me ei ole valitsuse tööga rahul," märkis Tuul.

Samamoodi näeb kapo GRU tellimust selles, et 2025. aasta jaanuaris süüdati Võrumaal Osula külas toidupood ja paar päeva hiljem Tallinnas Telliskivi piirkonnas Ukraina restoran. Kurjategijad lõhkusid söögikoha akna ja viskasid sisse Molotovi kokteili, aga kaamerapildilt on näha, kuidas tegevuse käigus süttis ka üks süütaja ise.

"Võrumaa Coopi süütamine oli proovitöö enne Slava Ukraina restorani tellimust, kus kahele Moldova kodanikule anti ülesanne ja vaadati, kas nad saavad hakkama. Kui nad hakkama said, anti neile tõsisem ülesanne, milleks oligi Balti jaama lähistel restorani süütamine," ütles Tuul.

"Kui purustatakse siseministri autoaken, on sihtrühm poliitikud. Kui minnakse süütama Ukraina restorani Balti jaamas, peab Kalamaja kogukond mõtlema, kas Eesti valitud julgeolekupoliitika pole liiga ohtlik ja kas riik suudab meid kaitsta. Selliseid väikseid, pealtnäha sporaadilisi aktsioone kasutataksegi nende sõnumite võimendamiseks," selgitas Oidsalu.

Kui algul täheldati selliseid ründeid eeskätt Venemaa naaberriikides, siis nüüd laiemalt ja käekiri on hoolimatum. Olgu selleks 2024. aasta suvel toimunud GRU katse panna pakipomme kaubalennukitesse, millest rääkisime ka "Pealtnägijas", Milrem Roboticsi tehase süütamine Tallinnas tänavu 15. augustil või Starlinki satelliitsideantennide süütamine Vilniuse lähedal kaks nädalat tagasi. Arvestades kasvavat sagedust ja jultumust on asjatundjate sõnul ainult aja küsimus, mil mõni selline rünne tekitab hulga inimohvreid.

"Meil on olnud õnnelikud juhtumid, kus Poolas lasti raudtee õhku, kuid potentsiaalne kahju võinuks olla väga suur. Samamoodi 2024. aasta süütepakkide operatsioon, kus kaks reisilennukit oleksid võinud õhus õhku lennata," märkis Oidsalu. "Need kõik on üsna tõsised tegevused ja ma ütleksin, et mida meeleheitlikumaks Venemaa Ukraina sõjas muutub, seda intensiivsemaks võivad rünnakud muutuda," kordas Tuul.

"Venelaste tänane tegutsemisviis on juba piisavalt ohtlik, seni on läinud suhteliselt hästi, et suurt pauku pole olnud. Ootan natuke hinge kinni pidades seda olukorda, sest me ei tea veel, kas Euroopal ja NATO-l on mõjus vastus juhul, kui suurem kahju peaks tekkima. See pole ainult rahaline, nagu Balticconnectori ja merekaablite puhul. See on järgmine otsustuskoht, mis tuleks juba täna ette valmistada, et leida mõjus vastus. Seda suurt, nähtavat ja verist mõju venelased praegu otsivad ning me peame selleks valmis olema," hoiatas Oidsalu.

Kokkuvõttes tuvastas kapo, et Ruslani puudutanud süütamised ei olnud Vene eriteenistuste tellitud, aga Sinimägede memoriaali rünne oli. Ruslani auto ja kämpingu süüdanud noorukid läksid kohtu alla ja mõisteti süüdi. Kuna neil õnnestus tõestada oma teadmatust, et Sinimägede memoriaali episoodis tõmbas nende niite vaenulik riik, jäid nad süüdi ainult võõra vara rikkumises ja surnute mälestuse teotamises ning pääsesid osaliselt tingimisi. PPA uurib nüüd edasi, kes Ruslani suhtes süütamised tellis.

"Ainult lollid ei karda. Muidugi kardan. Seda enam, et olen tahtmatult sattunud nende korduvate juhtumite keskele. Jah, loomulikult kardan. Ma kordan veel kord, et mu tütrel on psühholoogiliste pingete tõttu tekkinud terviseprobleemid. Mul on lapsed, lõppude lõpuks on mul vara. Loomulikult kardan," nentis Ruslan.

Niisiis veel kord – netis saadud lollide ettepanekutega kaasa minek lõpeb halvasti ja tasub teatada, kuhu vaja, kui midagi kahtlast näete.