OSKA andmetel töötab Euroopa Liidus 52 protsenti IKT-spetsialistidest väljaspool tehnoloogiasektorit, Eestis vaid 42 protsenti. Euroopa keskmisele tasemele jõudmiseks oleks Eestis vaja teistes majandusharudes ligikaudu 3400 täiendavat IKT-spetsialisti, kui osa neist liiguks sinna tehnoloogiasektorist. Kui aga tehnoloogiasektori hõive säiliks, oleks vaja juurde koguni 7100 spetsialisti. See näitab, kui palju kasutamata võimalusi peitub meie tööstuses, teeninduses ja teistes majandusharudes.

Seni on IT-spetsialistide vähesel rakendamisel teistes majandusharudes olnud üsna lihtne põhjus. Eesti ettevõtted on sageli väikesed ja tarkvaraarendus kallis. Kui selleks tuli palgata terve arendusmeeskond, mille ülalpidamine maksis kümneid tuhandeid eurosid kuus, said sellist investeeringut endale lubada vähesed.

Tehisintellekti areng on olukorda muutnud. Mõne ülesande, mille lahendamiseks oli varem vaja tervet arendusmeeskonda, võib nüüd ära teha paari inimesega. See annab ka väiksematele ettevõtetele võimaluse võtta tööle IT-oskustega inimesi ja arendada lahendusi, mis varem oleksid olnud liiga kulukad.

IKT-tööturust rääkides kipume praegu keskenduma kasvu aeglustumisele ja sellele, et noortel on varasemast keerulisem erialast tööd leida. Need on päris probleemid, ehkki seejuures ei tohiks unustada, kui suureks on Eesti IT tööturg aastatega kasvanud.

2025. aastal töötas Eestis ligi 34 000 IKT-spetsialisti, neist umbes 20 200 planeerimise ja arendusega seotud ametikohtadel. Eesti tööturu mõistes on see absoluutarvudes väga suur hulk inimesi. Augusti lõpu seisuga oli IKT-valdkonnas registreeritud 910 töötut, mida tuleb vaadata kogu hõive taustal ning arvestusega, et nulltööpuudus pole reeglina päris terve tööturu tunnus.

Seega oli erakordne pigem varasem olukord, kus tööta tarkvaraarendajat praktiliselt ei eksisteerinud.

Ka aastaid kestnud sektori palgaralli hakkab läbi saama. Kui varem kasvasid IKT-valdkonna palgad sageli 8–12 protsenti aastas, siis 2025. aastal jäi kasv valdavalt 4–6 protsendi vahele. Palgad on jõudnud tasemele, kust samas tempos edasi liikuda on keeruline. Edaspidi sõltub palgatõus rohkem inimese oskustest, vastutusest ja ettevõtte tulemustest.

Märksa rohkem pakub mõtteainest aga noorte võimaluste ahenemine. Aastatel 2022–2025 vähenes alla 25-aastaste hõivatud IKT-spetsialistide arv Eestis 24 protsenti, 2405 inimeselt 1839-le.

Samal ajal lõpetas 2024/2025. õppeaastal kõrgkooli rekordilised 1123 IKT-eriala õppurit. IT-tööturule sisenemise redeli alumised pulgad on jäänud seega kitsamaks. Tööandjad ootavad kogemust, kuid ei paku enam samas mahus võimalusi seda omandada. Kui selline olukord pikalt kestab, võib see hakata mõjutama ka noorte huvi IT-erialade vastu.

Lahendus on olemas ning see asub väljaspool tehnoloogiasektorit. Oleme harjunud mõtlema, et programmeerimist õppinud inimene läheb tööle mõnda tuntud tehnoloogiaettevõttesse. Aga miks ei võiks ta töötada hoopis hotellis, restoraniketis või jaekaubandusettevõttes, kus tehnoloogia abil saaks muuta töökorraldust tõhusamaks ja pakkuda klientidele paremat teenust? Kood ei küsi, kas ettevõte toodab tarkvara või vorsti. Tähtis on, kas ettevõttes osatakse näha, mida selle koodiga paremaks teha.

See eeldab ka senise haridusliku lähenemise ümbermõtestamist. Eestis moodustavad IKT-erialade lõpetajad ligikaudu üheksa protsenti kõigist kõrghariduse lõpetajatest, Euroopa Liidu keskmine on neli protsenti. Oleme selle näitaja poolest Euroopa tipus. Seetõttu ei pruugi mõistlik vastus tööturu muutustele olla IT-kõrghariduse mahu jätkuv suurendamine.

Palju olulisem on, kuidas anda tehnoloogia loomise ja rakendamise oskusi teiste erialade inimestele. Tehnoloogiaoskus on muutumas samasuguseks laialt rakendatavaks pädevuseks nagu õiguse või majanduse tundmine. Õigust õppinud inimene ei pea saama advokaadiks ja majandusharidusega inimene finantsjuhiks. Samamoodi ei pea programmeerimisoskusega inimene töötama tarkvaraarendajana.

Tehnoloogiaoskustest võib olla otsest kasu tootmisjuhile, insenerile, turundajale või ettevõtjale. Neil pole tingimata vaja tarkvaratehnika magistrikraadi. Küll aga on vaja piisavaid alusteadmisi, et mõista tarkvara toimimist, osata seda oma töös rakendada ning hinnata kriitiliselt ka tehisintellekti abil loodud lahendusi. Tehisintellekt teeb tarkvara loomise lihtsamaks, kuid ei vabasta inimest vajadusest aru saada, mida ta teeb.

Siin on ka üks praktiline võimalus Eesti ettevõtetele. Praegu korraldatakse palju tehisintellekti koolitusi, lühikesi töötube ja häkatone. Need aitavad uusi võimalusi tutvustada ja märgata, kuid ühe päevaga ei sünni enamasti lahendust ettevõtte tegelikule äriprobleemile. Kolme-nelja kuuga võib jõuda juba töötava lahenduseni, mis vähendab käsitööd, automatiseerib mõne protsessi või aitab olemasolevat tööd targemalt korraldada.

Kui tahame, et Eesti IT tööturg uuesti kasvama hakkaks, ei peaks lootma ainult järgmise suure tehnoloogiaettevõtte sünnile või olemasolevate kiirele laienemisele. Tehisintellekt on muutnud tarkvara arendamise jõukohasemaks ka ettevõtetele, kelle jaoks see varem liiga kallis oli. Järgmine kasvukoht võibki olla mõnes üsna tavalises Eesti ettevõttes, kus seni pole olnud ühtegi arendajat, aga kus oleks tehnoloogia abil võimalik märkimisväärselt rohkem ära teha.