Tervishoiukõrgkoolide õdede ja hooldustöötajate eriala tudengid on haiglatesse järjest appi läinud juba terve aasta vältel. Kui algselt vaid vabatahtlikkuse alusel, siis nüüd asuvad tudengid üha enam lepinguga tööle. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektori Ulla Preedeni sõnul oli nende 1300 õppuri seas täiesti vaba tööjõuressurssi vähe juba sügisel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"80 protsenti õppuritest kinnitas, et nad juba, kas töötavad kuskil või on hõivatud kuskil. Mis tähendab, et see hulk, kes tõesti saakski startida kohe, ei ole tegelikult nii suur," sõnas Preeden.

Ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis pole eriti palju erialase oskusega tudengeid, kes juba poleks kuskil rakkes.

"Need kes juba midagi oskavad, need juba ka on hooldajate või abiõdedena tööl. Ja need, kes istuvad koolipingis, esmakursuslased, siis nendele tuleks väga ruttu anda lisateadmisi, selleks et nad saaksid minna appi. Et neid varem praktikale saata," ütles

Kui juba kooli kõrvalt tööle asunud tudengit kõrgkool koroonaosakonda appi suunata ei saa, siis praktikaaegu ja kohti saab ümber tõsta küll. Tallinna tervishoiukõrgkool näebki seda võimaliku variandina, sest nende pea tuhandest õe üliõpilasest üle poole teeb just praegu eri kohtades praktikat.

Tartu Ülikooli arstitudengite viimase kursuse 130 tudengit on samuti juba haiglates, osa ka koroonaosakondades, praktikal. Nüüd leevendab ülikool reegleid, võimaldades haiglatel kõiki praktikante osakondade vahel tõsta, ilma et tudeng peaks muretsema praktikatingimuste täitmise pärast.

"Me anname haiglatele võimaluse kasutada neid koroonapatsientide raviga tegelevates osakondades, vaatamata sellele mis neil on praktikatsüklis parajasti ette nähtud. Seal on võimalik juba nendes haiglates, kus praegu tudengid on, saada töö ümberkorraldusega täiendavat tööjõudu. Aga loomulikult ainult see meede ei päästa, ei Eestit ega neid haiglaid," lausus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember.