Haiglad otsivad õdesid tikutulega

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Põhja-Eesti regionaalhaigla koroonakriisi ajal Autor/allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla

Haiglajuhtide suurim mure on praeguses koroonakriisis personalipuudus. Õdesid on võimalik juurde leida ainult erasektorist või raviasutustes tööd ümber korraldades.

Riigikogu erikomisjoni istungil ütlesid haiglajuhid kui ühest suust, et kõige suurem mure on personali puudujääk. Ida-Tallinna Keskhaigla juht Ralf Allikvee rõhutas, et haigla ellujäämine sõltub sellest, kas inimesed osa oma vabadustest ohverdaksid: "Seadust võiks siiski muuta. Kasvõi pandeemia tingimustes lubada haiglatel ajutiselt anda töötajatele täiendavaid tööülesandeid, mida ei ole töölepingutes. Töötajate tõstmine ümber ühest struktuurüksusest teise. Korraldada töö selliselt, et rakendada seda personali, kes on täna olemas, kellega läbirääkimiste käigus kuidagi ei jõua kokkuleppele."

Haiglad otsivad abikäsi eeskätt tudengite seast. Erinevaid meditsiinitudengeid on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Ülikooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppurite näol kokku üle viie tuhande.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits seletab, et nendest on siiski pea kõik juba rakkes: "Me saame oma esimese kursuse, keda on 125, varem saata praktikale. Teiste praktikaid saab tõsta. Selliseid logistilisi samme saab teha ja tegelikult neid kõiki juba tehakse. Kui on vaja ja kui me saame käsu, siis loomulikult me korraldame kogu töö ümber ja õppijad lähevad sinna kuhu vaja."

Kui esmakursuslaste hulgast võib kokku ka saada mitusada hooldaja asendajat, ei saa neid siiski panna õe rolli. Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusjuht Katre Zirel kurdab, et Eestis on ka tavaolukorras puudu 4000 õde.

"Regionaalhaiglas on üle saja õe ametikoha täitmata tavapärases situatsioonis. Kui me räägime praegusest situatsioonist, siis COVID-osakondades on personali hulk tavapärasega võrreldes topelt suurem."

Kaitseväe peaarst Targo Lusti ütleb, et nende 180 parameediku toel on võimalik täita 30 töökohta. Kuigi nendest oleks abi, ei ole ka nemad õe eest.

"Tõenäoliselt saab seda numbrit kolmekümnest suuremaks venitada, aga see ei oleks jätkusuutlik. Kui võtta haiglas üks valvekoht, üks ametikoht ja seda nüüd 24/7 ära täita, siis selleks läheks vaja üle nelja inimese. Juba see kui lubatakse, et me täidame ühte ametikohta, siis võiks selle vabalt korrutada neljaga. See tähendab nelja inimese valmisolekut," selgitas Lusti.

Zireli sõnul on viimane lootus erasektoril. Kui mujalt on pea kõik, kes saavad appi tulnud, saaks panustada veel erahaiglate ja -raviasutuste õed. Kui siit ka abi ei leia, tuleb plaaniline ravi peatada.

"Üks ressurss on see oma maja ressurss - need osakonnad, mis täna veel töötavad, mitte enam plaani tehes, vaid erakorralisi haigeid teenindades. Aga see mõjub kindlasti aegkriitilisele patsientuurile," märkis Zirel.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: