Patarei vangla värvus punaseks ning merepoolsetele müüridele kuvati märtsiküüditamise aastaarv ning ohvrite arv.

25. märtsil 1949 küüditas Nõukogude võim Eestist üle 20 000 inimese Siberisse.

Patarei vangla kujunes Nõukogude okupatsiooniaja alguses suurimaks poliitiliste vangide kinnipidamiskohaks Eestis. Paljudele oli Patarei viiman peatuspaik Eestis enne oma traagilise teekonna jätkumist kas vangilaagritesse või hukkamisele.

Eesti Mälu Instituudi eestvedamisel ja Eesti riigi toel rajatakse Patarei idatiiba 2026. aastaks Rahvusvaheline Kommunismiohvrite Mälestusmuuseum.