Oma tomatitaimed on juba kasvama pannud nii kogukonnaaednikud kui lasteaialapsed
Kevad on käes ning aiandushuvilised alates lasteaialastest kuni vanaemadeni on asunud aknalaual seemneid ette külvama. "Aktuaalne kaamera. Nädal" käis vaatamas, kuidas valmistuvad aiandushooajaks tartlased, kel oma isiklikku peenralappi pole.
Kuigi maa on veel külmunud, on päike asunud juba aknalaudu soojendama. ning seetõttu on just praegu õige aeg külvata toas mulda seemned, mis vajavad natuke pikemat kasvuaega kui meie kliima võimaldab.
"Siin näiteks porrulauku tuleb, juba esimesed taimed vaikselt on väljas. Siin on salatid, lehtsalatid. Brokkolitaimed, brüsselikapsad, siin peaks veel olema tomateid ja baklažaane," kirjeldas Emajõe kogukonnaaia aednik Aksel Part oma aknalaual kasvavaid taimi.
"Saab ka aknalaual lihtsalt, näiteks nagu siin, hernevõrseid süüa, mis on kohe varakevadel juba hea värske kraam. Mida saab kohe aknalaualt võtta," lisas ta.
Pardile pakub aiandus peamiselt põnevust ning õppimis- ja katsetamisrõõmu. "Iga taim on erinev, iga sort. See, mis ühele meeldib, ei pruugi teisele meeldida. Aga tegelikult aiandus on üsna lihtne. Loomulikult on võimalik vigu teha, aga üldiselt taimed kasvavad ise. Mingit saaki saab mullast ka siis, kui tegelikult ei tea eriti, mida sa teed," kinnitas Part.
Tema ei kasvata taimi enda isikliku peenra jaoks, vaid paneb taimed maha kogukonnaaeda, mis on avatud kõigile tartlastele. Praegu teebki tema ja veel kümmekond aia põhiliiget oma kodudes ühiselt ostetud seemnete ettekülvi, et mõne kuu pärast taimed koos peenramulda pista.
Part ütles, et otsused, mida ühiselt osta, selguvad läbi arutelude ja mõnikord ka vaidluste.
"Tegelikult meil on piisavalt ruumi, et saab ära mahutada kõigi soovid praegu. Ei ole küll seda olnud, et oleks mingid väga suured vastuolud olnud. Muidugi, märksa lihtsam on üksi teha, mõnes mõttes lihtsam. Ei pea kellegi teisega arvestama. Samas koos on nii palju rohkem tööjõuressurssi, teadmisi," selgitas ta.
Ühiskasutatavas linnaaias saavadki aiandushuviga tartlased tulla ja koos õppida, kuidas meeskonnana peenarde eest hoolt kanda.
"Eks see olegi selline hoolitsemise teema kõige suurem, peamine mure, et mis siis juhtub, kui unustame taime kastmata või mis siis juhtub, kui unustame selle või teise asja tegemata. See on selle kogukonnaaia eelis ja Emajõe katseaia eesmärk, et pole midagi, kui juhtub, see kuulub kõik asja juurde, et me tuleme siia koos õppima ja tegema," rääkis Emajõe kogukonnaaia aednik Elvi Liiv.
Üheskoos kasvatavad praegusel ajal taimi ka kõige pisemad. Näiteks Poku lasteaia lapsed panid mulda tomatitaimed. Lapsed jälgivad tomatite ja kurkide kasvamist iga päev ja peavad nende kasvu kohta päevikut.
"Laste jaoks on kõige tähtsam ülesanne ikkagi kastmine. Nad kastavad neid siin vaheldumisi iga päev. Hetkel on kurgid laste kõige lemmikumad. Kurkidele on ka mõeldud nimed välja, ühe kurgi nimi on Ruudi, teise kurgi nimi on meil Panda ja kolmanda kurgi nimeks lapsed otsustasid, et jääb lihtsalt Kurk - kõlas ka neile kõige paremini," rääkis õpetaja Mirjam.
Hanna Loore kingib oma tomatitaime emale. Tomatitaime kohta teab tüdruk juba nii mõndagi: "Neil on vaja vett, mulda ja seemneid."
Toimetaja: Merili Nael