NATO küberkaitsekeskuse korraldatud õppuse võitis Rootsi

{{1618572240000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Tallinnas tegutseva NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse (CCCDOE) korraldatud rahvusvahelisel küberõppusel Locked Shields saavutas parima tulemuse Rootsi meeskond, millele järgnesid Soome ja Tšehhi.

"Parimaid tulemusi saavutab õppusel meeskond, kes suudab erinevaid keerukaid väljakutseid lahendada ühtlaselt tugeval tasemel," ütles keskuse õppuste juht Carry Kangur pressiesindaja vahendusel. Ta lisas, et tunnustust väärivad kõik Locked Shieldsi õppusel osalenud meeskonnad.

"Kokku oli õppuse mänguvõrgus rohkem kui 5000 virtuaalset süsteemi ja reaalajas viidi läbi enam kui 4000 rünnakut. Lisaks pidid meeskonnad lahendama strateegilisi ülesandeid, kirjutama situatsiooniraporterid, viima läbi digiekspertiisi, lahendama õigusküsimusi, vastama arvukatele meediapäringutele ja reageerima infooperatsioonidele," rääkis Kangur.

Sel nädalal peetud õppusel osales 30 riiki. CCDCOE ja mitmete selle partneritega koostöös toimunud õppus on maailmas ainulaadne, alates 2010. aastast on see toimunud valdavalt virtuaalselt, kuna osalevad "sinised tiimid" (ekspertide meeskonnad, keda koolitatakse) on alati osalenud oma koduriikidest.

Tänavune õppus oli erakordne, sest ka enamus õppust korraldavast meeskonnast, kes tavapäraselt koguneb Tallinnas, suunas õppuse käiku eri riikidest üle maailma. Tulemuseks oli kõige keerukam ja globaalsem Locked Shields, mis seni on korraldatud, selgitas CCDCOE pressiesindaja Kadri Kütt.

Locked Shieldsi 2021. aasta stsenaariumi järgi sattus väljamõeldud saareriik Berylia ühiskonnaelu tugevalt mõjutanud pandeemiale järgnevas olustikus ulatuslike küberrünnete alla. Õppuse üheks eesmärgiks oli harjutada selliste tsiviil- ja militaarsüsteemide kaitset, millest sõltub ühiskonna heaolu ja jugeolek. Näiteks rünnati tänavu elektrivarustussüsteeme, õhutõrjesüsteeme, veepuhastusjaama ja esmakordselt ka kaitsevägedele adekvaatset ohupilti tagavat satelliidisüsteemi.

Ukrainas toimunud küberrünnak elektrivarustuse vastu on põhjenduseks, miks tänavuse mängu teema oli elektrijaamade küberkaitse.

"Ründajad kustutasid ära kogu juhtimissüsteemi ja tegelikult Ukrainas üks lihtsaim ja kiireim viis seda lahendada oli selline, et elektriinsenerid pidid sõitma alajaama autoga ja lükkama käega elektri sisse. Mis tegelikult tähendas, et keset talve olid paarsada tuhat inimest ilma vooluta," selgitas NATO küberkaitsekoostöö keskuse tehnoloogiajuht Raimo Peterson "Aktuaalsele kaamerale".

Õppus erineb teistest omataolistest maailmas selle poolest, et ei lahendata mitte üksnes valmisülesandeid, vaid kaitstakse õppuseks spetsiaalselt püsti pandud reaalmaailma tsiviil- ja militaarsüsteemidega sarnaseid arvutisüsteeme vastasmeeskonna intensiivsete ja lakkamatute rünnete eest.

2021. aasta õppust korraldas keskus seni suurima partnerite ringiga üle maailma. Lisaks keskuse osalisriikidele panustavad õppuse õnnestumisse NATO, kaitseministeerium, kaitsevägi, Siemens, Ericsson, TalTech, Sihtasutus CR14, Bittium, Clarified Security, Arctic Security, Cisco, Stamus Networks, VMware, SpaceIT, Sentinel, the Financial Service Information Sharing and Analysis Center (FS-ISAC), US Defense Innovation Unit, Microsoft, Atech, Avibras, SUTD iTrust Singapore, The European Centre of Excellence for Countering Hybrid Threats, NATO Strategic Communications Centre of Excellence, European Defence Agency, Space ISAC, USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI), STM, NATO M&S COE ja PaloAlto networks.

Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael, Vahur Lauri

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: