Johannes Kerdi pinginaaber riigikogus Heiki Kranich ütles ERR-ile, et kuulis Kerdi surmast neljapäeval.

"Kuulsin eile. Mis juhtus, ei tea. Johannes oli positiivsuse etalon. Ta tegi riigikogu liikme tööd südamega ja rohkem, kui oskas keegi seda tähele panna. Kurb ja tühi tunne on südames," ütles Kranich.

Laaneots: Kert oli minu lähedane võitluskaaslane

Erukindral ja riigikogu liige Ants Laaneots rääkis, et tundis Kerti juba nõukogude aja lõpust ning rõhutas, et Kert oli väga paljude oluliste algatuste juures Eesti kaitseväe loomisel.

"Johannes Kert on minu lähedane võitluskaaslane. Me tutvusime temaga juba siis, kui Nõukogude väed olid veel siin. Tol ajal oli see Kaitseliidu Tartu malev, mis oli siis veel põrandalaune, ja maleva pealikuks oli Johannes Kert," meenutas Laaneots, ühtlasi Kerdi erakonnakaaslane Reformierakonnas.

"Meil tekkis temaga tihe koostöö. Peab ütlema, et ta oli Eesti riigikaitse, kaitseväe ja kaitseliidu ülesehitamise alguse juures, kus ta tegi ära väga palju häid asju. Muuseas ka esimese Eesti kaitseväe üksuse ehk Kuperjanovi pataljoni, mille me moodustasime Võrus - ta oli selle pataljoni ülem," lisas erukindral.

"Väga raske on aru saada, et mees, kes on minust palju noorem, on manalasse läinud," lõpetas Laaneots.

Ühtegi: hingelt ja olekult oli Kert kaitseliitlane

"Kindral Kerdi lahkumine on meile suureks kaotuseks. Olenemata tema tööülesannetest peale kaitseväeteenistusest lahkumist, oli tema side kaitseväega väga tugev. Ta oli ka mulle mu otsuste tegemisel suureks toeks, meil oli pidev kontakt ja võin  öelda, et ta oli justkui mittekoossisuline kaitseväe juhataja nõunik. Minu kaastunne tema lähedastele. Kindral Kert oli väga väärikas ohvitser," ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

"Eile lahkus meie hulgast kaitseliitlane Johannes Kert. Me võime teda nimetada paljude kõlavate nimetustega ja esile tuua tema paljusid teeneid Eesti riigi ees, kuid ennekõike oli ta kaitseliitlane. Seda oma hingelt ja olekult ning kõigil neil kõrgetel ametikohtadel, kuhu teda määrati või valiti. Saime Johannesega tuttavaks üsna kohe peale Kaitseliidu taastamist Tartu linnas ja maakonnas 1990. aastal," lisas Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi. "Tahes tahtmata nõuab suur andmine lõivu, jättes oma jälje tervisele. Jää hüvasti, sõjamees, unistaja, sõber."

Kaitsevägi ja Kaitseliit avaldavad lahkunu lähedastele kaastunnet ning mälestavad teenekat ohvitseri langetades riigilipud poolde vardasse ning avades mälestusteraamatu.

In memoriam Johannes Kert. 1959-2021

Johannes Kert sündis 3. detsembril 1959 Petseris.

Ta õppis Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis, mille lõpetas 1977. aastal. Kõrghariduse sai ta Tartu Ülikoolis 1981. aastal kehakultuuri erialal.

Ta oli Kaitseliidu Tartu maleva pealik 1991 ja Kaitseliidu ülem 1993-1996.

1992. aastal oli ta Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni ülem. Kaitseväe juhataja oli Kert aastatel 1996-2000

Ta on teeninud ka maaväe ülemana 2001-2002, olnud Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures 2002-2008 ning NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse (CCDCOE) rahvusvahelise juhtkomitee esimees 2008-2012. Aastatel 2008-2015 oli Kert kaitseministeeriumi nõunik.

Reformierakonna liige oli ta alates 2014. aastast. Ta oli XIII ja XIV riigikogu koosseisu liige. Tema asendusliige praeguses riigikogus on Tiiu Aro.

Kerti on autasustatud Kotkaristi II klassi teenetemärgiga 2001. aastal.

Ta kuulus Kaitseliidu vanematekogusse, oli ka Rotary Klubi ja Eesti Jahimeeste Seltsi liige.