Taavi Veskimägi: Euroopa kaitsefond aitab Eesti kaitsetööstuse uuele tasemele
Eesti kaitsealane teadus- ja arendustegevus sai esmakordselt mastaapse finantseerimise Euroopa Liidu ühisest eelarvest. Varasemalt on kõik kaitsevaldkonna arendusprojektid olnud liikmesriikide ja ettevõtete endi kanda, kirjutab Taavi Veskimägi.
Eesti eestvedamisel leppis Euroopa Liit 2017. aastal kokku Euroopa kaitsetööstuse arendamise tegevuskavas, mille eesmärgiks on vähendada liidu relvasüsteemide killustatust, täita võimelünki ja suurendada Euroopa konkurentsivõimelisust kaitsealases teadus- ja arendustegevustes.
Selle tulemusena investeerib EL aastatel 2019-2020 Euroopa kaitsetööstuse arendamise programmi (European Defence Industrial Development Programme, EDIDP) kaudu 500 miljonit eurot ja aastatel 2021-2027 Euroopa kaitsefondi (European Defence Fund, EDF) kaudu kaheksa miljardit eurot Euroopa kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse.
Eesti kaitseministeerium mängis Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana nende kokkulepete sõlmimisel märkimisväärset rolli ning nüüd, kolm aastat hiljem, on näha selle töö käegakatsutavat tulemust - Eesti kaitsealane teadus- ja arendustegevus sai esmakordselt mastaapse finantseerimise EL-i ühisest eelarvest. Varasemalt on kõik kaitsevaldkonna arendusprojektid olnud liikmesriikide ja ettevõtete endi kanda.
Euroopa kaitsetööstuse arendamise programmi konkursil osales üheksa Eesti ettevõtet ja teadusasutust viie erineva projektiga. Konkursi võitjate hulgas oli neli Eesti projekti, mis on Eesti kaitsetööstuse suurust arvestades suurepärane tulemus.
Suurima toetuse sai Eesti kaitsetööstuse ettevõtete poolt loodud projekt iMUGS (mehitamata maismaasõidukite ja nende juhtimissüsteemi projekt), mille kogumaksumus on 32,6 miljonit eurot ja mida rahastatakse Euroopa kaitsetööstuse arendamise programmi kaudu 30,6 miljoni euro ulatuses. Tegemist on esmakordse sündmusega, kus Euroopa Liit toetab Eesti kaitsetööstusettevõtte juhtimisel ja osalemisel teostatavat projekti.
iMUGS-i raames arendatakse välja mehitamata maismaasõidukite ja nende juhtimissüsteemi lahenduse Euroopa standardarhitektuur. Eesti ettevõtetest on iMUGS-i kaasatud juhtivpartnerina Milrem AS, lisaks DefSecIntel Solutions OÜ, GT Cyber Technologies OÜ, Rantelon OÜ ning teadus- ja arendusasutustest Kaitseväe Akadeemia. Lisaks Eestile on projektiga liitunud ka Soome, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Belgia ja Läti.
iMUGS suurendab märkimisväärselt Eesti kaitsetööstuse nähtavust ja usaldusväärsust Euroopa (ja ka maailma) erinevate riikide kaitsejõudude kui ka tööstuspartnerite silmis. Sellega maandatakse "Eesti teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020" raames kirjeldatud ohtu Eesti majandusstruktuurile jäämaks väikese lisandväärtusega allhankeriigiks.
Projekti tulemusena nähakse Eesti kaitsetööstust peatöövõtja ehk süsteemiintegraatori ja tehnoloogiapartneri rollis, mis on oluliselt suurema lisandväärtusega kui üksiku võimekuse pakkumine.
Eeldatavasti vajab Euroopa järgneva 15 aasta jooksul rohkem kui 3000 mehitamata maismaasõidukit (UGV-d), mille turuväärtus küündib enam kui miljardi euroni. Projekti juhtivettevõtte Milrem Roboticsi strateegiline eesmärk on tarnida pool Euroopa vajadusest, st 1500+ sõidukit, andes nende tootmiseks tööd teistele Eesti tööstusettevõtetele.
Lisaks suunatakse 15-20 protsenti UGV-de müügitulust teadus- ja arendustegevusse aidates saavutada eelnimetatud strateegia eesmärke. Väga oluline on siinkohal, et saame tänu sellele kaasa rääkida ka mehitamata süsteemide valdkonna üldisele arengule.
Kuna tegemist on lahinguväljadel uute süsteemidega, siis kaasneb nende kasutamisele võtmisega ka täiesti uute regulatsioonide väljatöötamine, millesse ka juba iMUGS programm panustab.
Projekti tagajärjel kaitsevägede käsutusse jäävad süsteemid suurendavad oluliselt NATO sh Eesti kaitsevõimet. Kõrgtehnoloogiline ettevõtlus ja osalemine üle-euroopalises koostööprogrammis ning tarneahelas on efektiivne heidutusmeetmete komponent.
iMUGS-i käigus arendatav tehnoloogia on seotud kõigi NATO poolt kirjeldatud kriitiliste tehnoloogiliste võimekustega ning suurendab oluliselt Eesti kuvandit NATO partnerite hulgas innovatsioonikeskuse ja väärtusliku liitlasena.
Lisaks ei ole projekti raames lahendatavad autonoomia ning masinate küberkaitse küsimused limiteeritud ainult mehitamata sõidukitega, vaid neid saab rakendada ka teistes militaarvaldkondades. Mida parem on kohapealne valdkonnakompetents, seda kindlamalt saame ennast oma riigis tunda.
Sellest, kuidas olla edukas Euroopa Liidu kaitsealaste grantide taotlemisel arutletakse ka tänavusel Eesti Kaitsetööstuse Liidu aastakonverentsil. Antud temaatika puhul lähtutakse just iMUGS-i projektile tuule tiibadesse andnud EDIDP ja EDF grantide näidetest.
Eesti Kaitsetööstuse Liit loodi 2009. aasta veebruaris ja koondab üle saja ettevõtte, mis hõlmavad kõiki olulisi kaitsetööstuse valdkondi. Liidu eesmärk on paremate võimaluste loomine liitu kuuluvate ettevõtete kaitseotstarbeliste teenuste ja toodete turul ning olla strateegiline partner Eesti riigile, et selle kaudu tugevdada Eesti kaitsevõimet ja panustada majanduse arengusse.
iMUGS-i projektis osalevad ettevõtted kuuluvad ka Defence Estonia klastrisse, mille eesmärgid on suunatud ühistele arendus- ja turundustegevustele ning innovaatiliste lahenduste leidmisele kaitsetööstuse valdkonnas. Defence Estonia klastri projekt on kaasrahastatud EAS-i kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Toimetaja: Kaupo Meiel