Koroonakriisis töö kaotanute vanemahüvitis märkimisväärselt ei langeks

Foto: Flickr

Koroonakriisis töö kaotanute vanemahüvitis ei lange enam märgatavalt, kui riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu lõpuks seaduseks saab. Uus kord hakkaks kehtima tagasiulatuvalt sellest aastast.

Eelmise valitsuse rahvastikuministri Riina Solmani algatatud perehüvitiste seaduse eelnõu eesmärk on vähendada viiruse levikust tingitud töötuse mõju vanemahüvitise suurusele. Tegemist on tähtajalise meetmega, mis kehtiks selle aasta jaanuarist 2023. aasta lõpuni. Praegu teadaolevalt puudutab eelnõu ligi 400 ema.

"Ta puudutab nüüd kriisi ajal töötuna lapsehoolduspuhkusele minevaid vanemaid, et nende vanemahüvitisest jääks töötuna oldud periood välja, sest mitte keegi meist ei tahaks ju jääda koju last kasvatama miinimumpalga eest. See on väga suur vaesusrisk peredele ja see kindlasti mõjutab ka sündimust, mis on meil teadupärast küllaltki madal," selgitas eelnõu Riina Solman.

"Kindlasti see eelnõu võtab riski ja vastutuse selle kriisi eest peredelt ära ja see on see positiivne muudatus, mida see eelnõu teeb. Ehk need pered ei jää kannatama ekstra selle võrra, et meil on selline tervisekriis," kommenteeris Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede liidu juhatuse liige Karl Laas.

Kuigi eelmise koalitsiooni lagunemisega hääletati perehüvitiste seaduse eelnõu tänavu jaanuaris sotsiaalkomisjoni päevakorrast välja, siis praeguseks on eelnõu täiendatud ja nii on see läbinud ka esimese lugemise.

"Minister Signe Riisalo töötas need muudatused läbi. Seaduseelnõusse tehti tegelikult olulised täiendused ja üks osa sellest kindlasti puudutab lapsi, kes on sündinud surnult, et neid vanemaid täiendavalt toetada. Teiseks ka neid lapsi, kes tegelikult käivad koolis ja kes on vanuses 16-19, et ka nemad saaksid lastetoetust," ütles sotsiaalkomisjoni juht Siret Kotka.

Arvestades kriisiolukorda, tuleks Siret Kotka sõnul võtta seadus vastu tempokalt. Praegu oodatakse muudatusettepanekuid.
"Ma arvan, et tegemist on "kaua tehtud, kaunikese" eelnõuga, nii et ma arvan, et kui need muudatusettepanekud tulevad sinna, siis need on pigem sellised mitte niivõrd enam sisulised, vaid normatiivsed. Praegu me oleme näinud ette, et see seadus jõustuks esimesest juulist alates, aga siis tõesti tagasiulatuvalt esimesest jaanuarist käesolevast aastast," lisas Kotka. 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: