Siim Raie Estonia juurdeehitusest: eskiiside üle tulebki arutleda

Muinsuskaitseamet on tutvunud nii Estonia teatri juurdeehituse kui ka Skoone bastioni (ERSO kontserdisaali) algsete plaanidega. Praegu, kui on olemas alles plaanide mahulised eskiisid, mis väljendavad ennekõike taotlejate vajadusi, on vara üht või teist plaani välistada, kirjutab Siim Raie.
Riigikogu kultuurikomisjoni eelvalikusse jäänud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirjas omavad pea kõik hooned nende plaanitud asukohtades puutumust muinsuskaitsega. Need, kas on mälestised, asuvad mälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis. Lõppvalikusse jäävatel hoonetel tuleb kõigil lahendada olemasolevate kultuuriväärtuste säilitamise ja uute mahtude lisamise dilemmad. Seda ei saa teha emotsioonide ajel.
Muinsuskaitseamet on tutvunud nii Estonia teatri juurdeehituse kui ka Tallinna linna strateegiakeskuse esitatud Skoone bastioni (ERSO kontserdisaali) algsete plaanidega ja toonud välja kaalumist ja käsitlemist vajavad teemad ja võimalikud murekohad. Mõlemal Tallinna vanalinna alale jääval ehitisel oleks väljapakutud asukohtades oluline mõju nii olemasolevale linnaruumile, hoonetele kui ka maapõues asuvale arheoloogiale.
Praegu, kui on olemas alles plaanide mahulised eskiisid, mis väljendavad ennekõike taotlejate vajadusi, on vara üht või teist plaani välistada. Need eskiisid ongi selleks, et nende üle arutleda – avatult, kõiki võimalusi ja võimatusi kaaludes, rahulikult dialoogi pidades, ettepanekuid tehes, lahendusi pakkudes.
Muinsuskaitse on muutuste juhtimise viis, ennekõike tuleb välja selgitada, millist muutust me soovime. Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste puhul tuleb muinsuskaitseliste, linnaruumiliste ja muude asjaolude kõrval kaaluda ka Eesti kultuuri laiema elujõu ja arengu aspekte.
Igavikuliste majade ehitamine ongi keeruline ja täit vastutustunnet nõudev otsus. Ka täiesti uue maja ehitamise otsus on sama vastutusrikas, et selle tulemusel ei jääks olemasolev kasutuse ja hooleta.
Muinsuskaitseamet, millel lasub pikas perspektiivis lubava või keelduva otsuse tegemise kohustus, on hetkel valmis eri variante arutama, asjaolusid ning vajadusi välja selgitama. Ametile esitatud eskiisid on arutluseks lähinädalatel nii ameti sisestes komisjonides kui ka ameti juurde moodustatud nõuandvates eksperdinõukogudes. Ettepanekute head ja vead tuleb välja raalida.
Ennekõike on vaja kokku leppida selles, mis on need kultuuriväärtused, mis peavad kindlasti säilima ning anda seisukohad plaanide teostatavuse kohta, vajadusel teha ettepanekud edasiseks asjade käiguks.
Välistatud ei ole kumbki võimalus - et väljapakutud koht ei sobi, kui ka see, et suudame kokku leppida nõuetes ja tingimustes. Selleks ongi vaja arutelu, lausa kohustus arutleda, sest ka keelduv otsus peab olema taotlejatele põhjendatud. Lubava otsuse puhul sünnib konkreetne arhitektuurne lahendus alles rahastamisotsusele järgneva planeerimisprotsessi ja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi käigus.
Ei ole kahtlustki, et riiklikult tähtsate ehitiste nimekirjas olevad kultuuritemplid peavad saama parima võimaliku asukoha, kaasaegse arhitektuurse lahenduse ning olema dialoogis olemasoleva keskkonna ja kultuuriväärtustega.
Toimetaja: Kaupo Meiel