Veel enne jaanipäeva loodab riigikogu vastu võtta riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimekirja, mille ehitamist toetatakse kultuurkapitali vahenditest. Riigikogu kultuurikomisjon pakkus nimekirja ka Estonia teatri juurdeehituse.

Tallinna linnaplaneerimise amet teatas aga teisipäeval, et Tammsaare parki planeeritud juurdeehitus ei sobi. Linn tõi välja terve rea probleeme alates sellest, et Tammsaare park sai äsja korrastatud kuni selleni, et plaanitava juurdeehituse alla jääks ajaloolised bastionimüürid.

"Tänaseks ma kardan, et tegemist ei ole enam küsimärkidega vaid on päris selge, et projekti realiseerimine sellisel kujul ei ole võimalik," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart (Keskerakond).

Kui riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimekiri praegusel kujul vastu võetakse, saab kultuurkapital toetada just Estonia juurdeehitust, mitte näiteks uut maja või seda, et Estonia hoopis Linnahalli kolitaks.

"Komisjon analüüsis mitut paralleelset projekti ja jäi peatuma ja pidas kõige jõukohasemaks ja samas olukorda ikkagi parandavaks konkreetset Estonia juurdeehituse projekti," kinnitas kultuurikomisjoni esimees Aadu Must (Keskerakond).

Estonia endine juht Aivar Mäe meenutas, et mõtet tänasele Estoniale üks saal juurde ehitada arutati linna ja muinsuskaitseametiga juba tema ametiajal.

"Samamoodi nagu praegu, saime aru, et tegemist on ikkagi niivõrd väärt ajaloolise hoonega, et selle visuaali juurdeehitusega rikkuma hakata ei ole sünnis," rääkis Mäe. "See on absoluutselt selge, et seda sinna ei ole mõtet ehitada. Ja tegelikult ka ruutmeetrite mõttes, ega ühte head ooperiteatrit sealt nii või naa välja ei tule."

Kõlvarti sõnul tuleb nüüd hakata otsima alternatiivseid võimalusi: "See tähendab seda, et tuleb veel üks kord üle vaadata teiste asukohtade võimalused aga ka koostöövõimalused erasektoriga. Teadaolevalt üks ettepanek mitteformaalselt on tehtud Tallinna Sadama poolt."

Nimelt pakkus Tallinna Sadama juhatuse liige Valdo Kalm mõnda aega tagasi välja, et uue teatrimaja võiks ehitada ettevõttele kuuluvale krundile Linnahalli kõrval. "See annaks võimaluse luua selles piirkonnas terve kultuurikvartal, kus oleks nii ooperimaja, Linnahall, Kultuurikatel, kultuurikilomeeter aga tulevikus ka Skoone bastioni arendus," rääkis Kõlvart.

Ka Mäe hinnangul on võimalusi mitu, alates uuest majast kuni selleni, et rahvusooper ikkagi tänasesse Linnahalli kolitaks. "Muidugi on Linnahallis akustilised eripärad," märkis Mäe, kelle sõnul on linnahalli saal mõeldud elektronmuusika jaoks. "Et sellest akustilist saali teha, tuleb kindlasti palju investeerida."

Samas lisas Mäe, et kui oleks valida, eelistaks tema päris uut maja. Seda enam, et ooperiteatri Linnahalli kolimine oleks uue maja ehitamisest kallim.

Rahanumbreid peab nüüd kaaluma riigikogu kultuurikomisjon. Selleks, et kultuurkapital saaks toetada mitte Linnahalli juurdeehitust, vaid näiteks uut maja, tuleks muuta riiklikult oluliste kultuuriobjektide eelnõu.

"Kaalume läbi kõik variandid, mis on võimalik ja mis ei ole," rääkis Must. "Aga parlamendi töö teeb kõige raskemaks see, et ega meil ei ole rahavabrikut. Kui keegi ütleb, et võtame ühe sõna [eelnõust] ära ja korrutame eelarve, mis algselt oli mõeldud, kuue või kaheksaga, siis ka seal tulevad seinad ja piirid ette," lisas komisjoni esimees.

Musta sõnul pole välistatud ka arutelud teemal, kas Estonia riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimekirjast üldse välja jätta.

"Alati on võimalus, et öeldakse, et las läheb praegune nimekiri kärbitud kujul, hooned saavad valmis ja siis tulevad uued väga targad riigikogu liikmed ja komisjonid ja kirjutavad kümne või viieteist aasta pärast, et esimene uus objekt on kohe Estonia ehitus. Need unistused võivad ju samuti reaalsed olla või vähemalt lauale tulla," rääkis Must.

Taolist mõtet aga Mäe ei toetanud: "Sellised hetkelised väljajätmised võivad tähendada igavikulist otsust. Ma arvan, riigikogu teisel lugemisel tuleks eelnõusse see muudatus sisse viia, et mitte juurdeehitus vaid rahvusooperi uue hoone ehitus."

Mäe tõdes, et kultuurkapital kataks sel juhul vaid väikse osa projekti maksumusest. "Edasi tulevad appi kas PPP või riigieelarvelised vahendid aga see kõik võtab veel aega," lisas Mäe.

Kõlvart on öelnud, et kui Linnahall on linna objekt siis Estonia kuulub ikkagi riigile. Sestap on erinevad ka rahastusallikad. "Aga samas mina näeksin ideaalis ikkagi sünergiat. See vajab loomulikult täiendavat analüüsi," märkis Kõlvart.

Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten loodab juurdeehituse kohta linnaga kompromissi.

"Rahvusooper on kogu selles protsessis lähtunud ju kahest olulisest aspektist. Esimene oli see valik, mille tegi kultuurikomisjon detsembris 2020, kus eelvalikus osutus valitud objektiks justnimelt Estonia juurdeehitus. Olles realist, tean ma üsna täpselt Eesti riigi rahalisi võimalusi uue hoone rajamiseks ja selle edaspidiseks ülalpidamiseks," rääkis ta, kaheldes uue ooperimaja ehitamises.

"Neid krunte, kui te olete kursis, on jutuks olnud viimasel kümnendil seitse-kaheksa tükki, potentsiaalseid. Kõigi nende häda on see, et nad on ikkagi eraomandis," ütles Maaten.