Peeter Raudsepp: EAS on riigile tulu-, mitte kuluprojekt

Peeter Raudsepp
Peeter Raudsepp Autor/allikas: EAS

Ideed EAS-i ja KredExi võimalikust liitmisest saadavad emotsionaalsed avaldused, milles soovitakse organisatsioonidelt tolm maha raputada ning võrreldakse meid enesekeskse mammutiga. Kui poliitikutele lubatud epiteedid kõrvale jätta, siis numbrid näitavad, et EAS on riigile tulu-, mitte kuluprojekt, kirjutab Peeter Raudsepp.

Riigiasutuste töö tõhustamine, mis põhineb korralikul analüüsil, kus ühelt poolt vaadatakse seni tehtut ning teisalt pannakse kõrvale riigi tulevikuootused, on igati tervitatav. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) ja KredExi ühendamist või teatud valdkondade liitmist, on erinevates vormides arutatud aastaid.

Poliitikakujundajatel on õigus oma ideid esitleda ja ka ellu viia. Viimaste päevade arvamusavaldused toovad siiski mõtteisse ühe palve: loome võimalikku tulevikuorganisatsiooni koostöös, lugupidavalt ja faktidele tuginedes.

Ühe asja tahaks kohe alustuseks ära õiendada. Nimelt, EAS ei ole vaba radikaal, mis enda tahtmist mööda ringi põrkab ja riigikassat tühjendab. Me täidame poliitikakujundaja ehk valitsuse ja ministeeriumi tellimust koos selleks antud rahaga.

Ehk lihtsamalt öelduna: selle üle, millised ettevõtted ja millistes Eesti piirkondades saavad toetust taotleda, otsustavad poliitikud. See, millised on valitsuse kriisimeetmed, otsustavad poliitikud. See, millise väärtuspakkumise saab esitada siia investeeringut planeerivale välismaisele ettevõttele, on meie majanduskeskkonna küsimus.

Majanduspoliitikat viib ellu EAS, aga majanduspoliitilised otsused sünnivad valitsuskabinetis. Jah, EAS-i roll on teha selles protsessis oma ettepanekuid, jagada senist kogemust ja turutunnetust. Ja tuleb tunnistada, et see võimalus meile ka antakse.

Meil on hea koostöö nii peaministri büroo kui ka ministeeriumitega, kohtume aktiivselt riigikogus esindatud erakondadega ning osaleme aruteludes, kuidas Eesti majandusarengut hoogustada. Keskerakonna ja Reformierakonna esindajad kuuluvad EAS-i nõukogusse.

Samal ajal ilmub arvamusavaldusi, et mõned riigiasutused on praeguses kriisis siiski tühikäigul ning ka EAS-il justkui pole oma tegevusvaldkondades tulemusi ette näidata. Millistele faktidele need väited tuginevad, jääb selgumata.

Tegelikkuses töötab EAS teist aastat järjest erakordselt kõrge töökoormusega kriisitoetuse taotluste menetlemisel. Möödunud aastal võtsime kahe kriisikuuga vastu, menetlesime ja maksime välja ligi 6000 taotlust ning töö toetustega käib praeguseni.

Võrdluseks, tavapäraselt menetleme suurusjärgus 600 taotlust aastas. Valitsuse kriisiabi meetmetega aitame neid, keda meetmed ette näevad aidata, aga tuleb paratamatult ka tõdeda, et raha pole kunagi piisavalt ja kõik pole kunagi rahul.

Mis puudutab teisi EAS-ile valitsuse poolt pandud ülesandeid - kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute toomist Eestisse, turismitulu suurendamist ja meie ettevõtete innovatsiooni- ja ekspordivõimekuse hoogustamist, siis tehtud töö tõestuseks on mõõdetavad tulemused.

Toon konkreetsed näited. Vaatamata kriisiaastale, mil paljud investeeringud pandi pausile, toodi EAS-i abil eelmisel aastal Eestisse 160 miljoni euro väärtuses välisinvesteeringuid, mis lõid üle Eesti rohkem kui 800 kõrgepalgalist töökohta. Nende seas on näiteks Volkswageni arenduskeskus, MCF andmekeskus, Nordea üksus, Siemensi ja KONE tugiteenuskeskus.

ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD) tunnustas eelmisel aastal EAS-i välisinvesteeringute keskust maailma parima välisinvesteeringute agentuuri tiitliga. Hindamisel arvestati agentuuri tegevust just nimelt koroonakriisi ajal.

Work in Estonia programmi abil asus Eestisse tööle 947 välisspetsialisti. Kusjuures IKT- ja täppisteaduste ametikohtadel töötavad välisspetsialistid tõid riigile hinnanguliselt 74,5 miljonit eurot maksutulu, millest sotsiaal- ja tulumaks moodustasid 37 miljonit eurot.

EAS-i ekspordinõunike abiga suurendasid 2020. aastal ettevõtted oma eksporditulusid 83 miljoni euro võrra. Kokku nõustasid ekspordinõunikud ettevõtteid ligi 1100 korda, mis on olenevalt sihtriigist 25-40 protsenti rohkem kui tunamullu. Nii meie rakendusuuringute programmi kui ka tootearenduse toetuse eelarved said kiiresti tugevate taotlustega kaetud.

Lisaks pakub EAS nõustamist, et aidata ettevõtjatel valideerida oma arendusideed, koostada arendusplaan ja leida koostööpartnereid nii Eestist kui ka väljastpoolt.

Enne koroonakriisi ehk 2019. aastal ületas turismieksport rekordilise kahe miljardi euro piiri. Kokku on EAS kriisi jooksul rahastanud 102 turismiettevõtte ärimudeli arendamist ning rahaline toetus on ainult osa EAS-i tegevusest. Näiteks viime turismiettevõtetega kokku ka IKT teenusepakkujad, et hoogustada teenuste digitaliseerimist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Ülaltoodut arvestades ei ole tegelikult põhiküsimus selles, kas seda kõike peab tegema EAS, EAS ja KredEx koos või mõni uus organisatsioon ning mitut töötajat nende eesmärkide elluviimiseks riigil on vaja.

EAS ei pea end tefloniks, konstruktiivne kriitika on oodatud. Kindlasti on tõhustamise ja kokkuhoiu kohti ning mõistlik on seda analüüsida. Kõige olulisem on siiski Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime, mis muide Šveitsi instituudi IMD uuringu andmetel viimati seitse kohta tõusis ja asetab meid riikide arvestuses 28. kohale.

Turiste on meil Eestisse ikka vaja, välisinvesteeringuid on vaja, innovaatilisi tooteid ja teenuseid, mida eksportida, on vaja. Teised riigid toetavad valitsuse tasandil neid valdkondi ja pole meilgi pääsu, konkurentsivõime tõstmiseks tuleb seda edaspidigi teha. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: