Möödunud aastal vähenes USA üldine impordimaht kuus protsenti, kuid Eesti ekspordimaht Ameerika Ühendriikidesse kasvas eelneva aastaga võrreldes 15,5 protsenti 1,123 miljardi euroni. Kuigi erinevad trendid viitavad turul valitsevale paanikale, kõneleb Eesti kaubavahetuse kasv ühe oma tähtsaima strateegilise liitlasega lootusest, koostööst ja võimalustest.

Vaadates USA turgu laiemalt, siis kriisi algul võis märgata kulla ja kullast esemete nõudluse peadpööritavat tõusu, müügimahud kasvasid tipphetkel lausa 15 korda. Maskide impordimaht oli ja ühekordsete kaitseriiete impordimahud kasvasid vastavalt peaaegu kolm ja 1,7 korda.

Väheüllatavate kasvunumbrite madalamast otsast leiab kõlarite, mikrofonide ja kõrvaklappide impordimahtude 42-protsendilise ning videomängukonsoolide 35-protsendilise tõusu. Märgatavalt kasvas ka puidu ja saematerjali impordimaht, mida veeti sisse 38 protsenti varasemast enam.

Neid muudatusi saab selgitada uue ja hoogsalt kasvanud demograafilise rühma - kodukontoris töötavate inimeste - esilekerkimisega, kes valmistusid koroonaviiruse pikemaajaliste mõjudega toimetulekuks. Nii osteti rohkem mööblit, laiendati kodukontoreid ning aiamajakesi, soetati videokõnedeks vajalikku tehnikat ning kogu perele mõeldud meelelahutusvidinaid.

Neli triljonit dollarit

Hiljuti andis USA president Joe Biden teada oma uuest plaanist "Build Back Better", mis järgneb 1,9 triljoni dollarit maksnud Ameerika päästeplaanile. Uus nelja triljoni dollari suurune abiprogramm sisaldab üüratuid investeeringuid infrastruktuuri, hõlmates nii maanteerajatisi, raudteed, kanalisatsioonisüsteeme, elektri- ja telekommunikatsioonivõrke kui ka suuremaid rahaeraldisi rohetehnoloogiatele.

Bideni majanduse hoogustamise plaanis sisalduvad ka eraldised haridusele, seega võime kasvunumbreid oodata kõigi nimetatud valdkondade lõikes. Eesti ettevõtluskeskkonna õnneks ühilduvad USA uued prioriteedid oivaliselt ka Eesti ettevõtete edulugude ning aktiivsete tegevusvaldkondadega. Erilist tähelepanu tasub pöörata just rohetehnoloogiale ja kestliku arenguga seotud väljakutsetele.

Ameerika Ühendriigid on president Bideni juhtimisel naasmas rahvusvaheliste lepete ja organisatsioonide juurde, näiteks on juba taasliitutud Pariisi kliimaleppe ning Maailma Terviseorganisatsiooniga.

Lisaks on Bideni administratsioon võtnud oma südameasjaks kliimamuutustega tegelemise ning riigieelarvest suunatakse meile hoomamatuna näivaid rahasummasid rohetehnoloogiaga seotud valdkondadesse, kiirendades selle sektori kasvu lähiaastatel eksponentsiaalselt.

Konkreetselt on USA president jõustanud mehhanismid, mis aitavad saavutada ambitsioonikaid keskkonnahoiu eesmärke juba aastaks 2025, soodustades investeeringuid puhtasse energeetikasse, panustades kliimauuringutesse ning innovatsiooni.

Lähiaastatel on oodata seadusandlikke muudatusi, mis motiveerivad välja töötama ja rakendama uuenduslikke energialahendusi esmajärjekorras nendes Ameerika piirkondades, mis on kliimamuutuste tõttu enim kannatanud.

Hiigelturul ruumi jagub

Ameerika Ühendriikides on toimumas administratsioonide vahetusest tingitud suurejooneline mõttemallide nihkumine ning selle olulisust Eesti majandusele on raske ülehinnata.

Käes on hetk, mil juba USA turul aktiivselt tegutsevad Eesti ettevõtjad peavad suurendama oma sealset jalajälge ja haarama härjal sarvist. Ning kõigil uutel ekspordihuvilistel, kelle tegevusalad kattuvad USA majanduskasvu trendidega, tasub põhjalikult ette võtta turule sisenemise plaan.

2020. aastal kerkis USA Eesti kaubanduspartnerite nimistus neljandale kohale ning saavutas meie kõigi sihtturgude seas suurima osakaalu kasvu (6,77 protsendilt 7,86 protsendini kogu ekspordimahust), kuid siiski leidub sel hiigelturul veel ruumi uutele tulijatele ja järgmistele edulugudele.

EAS koos kolleegidega Eesti konsulaatides New Yorgis ja San Franciscos ning Eesti saatkonnas Washingtonis on alati valmis aitama Eesti ettevõtjatel laieneda Ameerika Ühendriikidesse, et üheskoos toetada kahe riigi majanduse veelgi tihedamat läbipõimumist.