Andrus Veerpalu jääb olümpiavõitja toetuse saajate nimekirja
Kultuurkapitali nõukogu otsustas kolmapäeval, et jääb otsuse juurde eraldada sarnaselt teistele olümpiavõitjatele ka Andrus Veerpalule 5400 euro suurune tunnustuspreemia. Kultuurkapitali juhataja Kertu Saksa sõnul ei ole kultuurkapitali pädevuses otsustada, keda võib pidada olümpiavõitjaks ja keda mitte ning see, kas Veerpalu ka edaspidi toetuse saajate nimekirja jääb, on Eesti Olümpiakomitee otsustada.
"Täna nõukogu seda teemat väga põhjalikult arutas, tutvus ka olukorra juriidilise taustaga ja jäi seisule, et kuna see on eraldatud Eesti Olümpiakomitee otsusega, siis ei saa kultuurkapital seda otsust langetada, kuna rahvusvaheline olümpiakomitee ei ole Veerpalult olümpiavõitja staatust ära võtnud," rääkis kultuurkapitali juht Kertu Saks.
Kultuurkapitali otsus olümpiavõitjatele toetust jagada lähtub olümpiakomitee ettepanekust. "Iga-aastaselt teeb EOK ettepaneku. Nende otsustada on, kas Veerpalu nimi lisatakse toetuse järgmisel aastal saajate hulka," rääkis Saks.
"Nõukogu väljendas seda, et ei saa teha seda otsust EOK ja spordirahva eest, kultuurkapital saab lähtuda vaid esitatud taotlustest," rääkis Saks. "Kultuurkapitalil pole pädevust otsustada, kes on olümpiavõitja ja kes ei ole."
Saks märkis, et kuna Veerpalu dopingusaaga ei ole seotud tema olümpiavõiduga, ei ole tõenäoline, et talt ka olümpiavõitja staatus eemaldatakse. "Ta ei ole oma olümpiavõitudega seoses olnud dopingupatustaja. Ja kui ka oleks, siis Rahvusvahelise Olümpiakomitee silmis oleks need aegunud, kuna võidud jäävad 10 aasta tagusesse aega," sõnas ta.
"See on keeruline juriidiline küsimus, kas saab tema kahjuks teha olümpiavõitja staatuse otsust asjas," ütles Saks. "Eesti õigusruum ei tunne sellist pretsendenti."
Veerpalu saab kultuuriministri juhitavalt kulka nõukogult sarnaselt teistele Eesti olümpiavõitjatele 5400 eurot. Andrus Veerpalu on kahekordne olümpiavõitja - 2002. aastal sai ta Salt Lake Citys 15 km klassikasõidus kulla ja 2006. aastal Torino OM-il samuti 15 km klassikasõidus kulla.
Nende saavutuste eest sai Veerpalu president Arnold Rüütlilt kaks teenetemärki - 2002. aastal antud Eesti Punase Risti I klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe I klassi teenetemärgi.
15. aprillil teatas president Kersti Kaljulaid, et võtab Veerpalult talle antud kaks riiklikku teenetemärki tagasi. Tulenevalt seadusest võib president otsustada teenetemärgi ära võtta, kui inimese hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.
Rahvusvahelise Spordiarbitraaži (CAS) antidopingu osakond leidis Andrus Veerpalu olevat süüdi organiseeritud dopinguskeemis osalemises ning määras kahekordsele olümpiavõitjale tänavu märtsis kaheaastase spordis tegutsemise keelu.
Toimetaja: Barbara Oja