Siseministri sõnul sagenesid paremäärmuslaste rünnakud mullu ligi kuue protsendi võrra ja moodustasid umbes poole kõigist poliitiliselt motiveeritud kuritegudest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Poliitiliselt motiveeritud vägivaldsete rünnakute arv kasvas aastaga umbes 20 protsendi võrra. Mullu sooritati Saksamaal 11 poliitilist mõrva ja 13 mõrvakatset.

Seehoferi sõnul on koroonapandeemia ühiskonnas polariseerumist ja radikaliseerumist oluliselt suurendanud.

"Need numbrid on väga ärevusttekitavad peamiselt seepärast, et näitavad paari viimase aastaga välja kujunenud suundumust. Rahutuks teeb seegi, et poliitiliselt motiveeritud vägivallakuriteod on silmatorkavalt kasvanud. Meie riigis on selge kalduvus barbariseerumisele," teatas minister.

Saksamaa eriteenistused hoiatavad, et lugu läheb ilmselt veel hullemaks. Tänavatelt kogutud info näitab, et paremäärmuslikud aktivistid üritavad ära kasutada üldist koroonatüdimust, et mahitada vägivalda riigiasutuste ja -esindajate vastu.

Hiljutiste poliitiliste mõrvade hulka kuulub näiteks üheksa inimese surnuks tulistamine Hanau linna vesipiibubaaris, kus tulistajaks oli veendunud rassist. Vasakpoolsetele poliitikutele ning näiteks Türgi päritolu juristile, kes esindab paremäärmuslike kuritegude ohvreid, on saadetud tapmisähvardusi.

"Paremäärmuslus on suurim oht meie riigile, sest suurema osa rassistlikest vägivallakuritegudest panevad toime sellesse poliitilise spektri ossa jäävad inimesed," selgitas Seehofer.

Ehkki just paremäärmuslik poliitkuritegevus kasvab riigis kõige kiiremini, ei tohi Seehoferi sõnul unustada ka teisi Saksamaal levinud poliitilise kuritegevuse vorme: vasakäärmuslikku ja islamiäärmuslikku kuritegevust. Paraku võib nendegi puhul tõusu täheldada.