Pärast seda, kui kohtunik Rubo Kikerpill karistusotsuse oli ette lugenud, kõlasid kohtusaalis hõiked "Häbi Eesti riigile".

Aprilli lõpus toimunud kohtuvaidluses taotles Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Gardi Anderson 33-aastasele Mikk Tarrastele eluaegset vanglakaristust.

Pärast kohtuotsust ütles Anderson ERR-ile, et kaebab otsuse edasi, kuna karistus peab vastama teole.

"Eluaegne vangistus on erakordne karistus, mille kohaldamine nõuab erakorralisi asjaolusid. Prokuratuuri hinnangul on need erakorralisi asjaolud 6. juunil Lihulas toimunud sündmustega täidetud," ütles Anderson.

Prokurör meenutas, et süüdistatav mõrvas kaks inimest, seadis eluohtlikku seisu vähemalt kaks last ja politseiniku; veel mitme inimese elu oli otseselt ohus.

"Tema teguviis ei jäta kahtlust, et eesmärk oli tappa - ja seda olukorras, kus ainus ohuallikas oli tema ise. Nii saab käituda vaid inimene, kellel puudub igasugune austus inimkeha ja inimhinge vastu. Seega väärib Lihula tulistaja prokuratuuri hinnangul just eluaegset vangistust ning maksimaalne tähtajaline vangistus ei taga õiguskorra piisavat kaitset."

Tarraste kaitsja Rünno Roosmaa taotles kohtuvaidluses oma kaitsealusele mõrvasüüdistuse eest karistuseks keskmist karistusmäära. Kaitsja palus Tarraste õigeks mõista mõrvasüüdistuse ühes punktis ehk selles, et tapmine pandi toime teise süüteo varjamise eesmärgil.

Viimases sõnas ütles Tarraste, et ta ei ole toimunut õigustanud ega kavatse seda ka nüüd teha, vaid on püüdnud selgitada toimunut.

"Suures osas olen süüdistused omaks võtnud. Küll aga jään seisukohale, et ma ei ole ühtegi kuritegu toime pannud teise varjamiseks. Mul ei ole olnud kavatsust kedagi tappa. Ma ei ole läinud kanntanu juurde, kui ta lamas maas ja teda veel kord tulistanud. Miks see sündmus juhtus, ma analüüsin seda tänaseni. Suure tõenäosusega tajusin ma ohtu oma elule ja tegutsesin. Siis tajusin veel suuremat ohtu ja käitusin intuitiivselt. Ma vastutan oma tegude ja tagajärgede eest," ütles Tarraste.

Tarraste pöördus viimases sõnas ka kannatanute ja oma pereliikmete poole vabandusega.

Veebruaris alanud protsessil tunnistas Tarraste oma süüd ning nõustus kõikide tema vastu esitatud tsiviilhagidega. Samas ei tunnistanud ta kuritegude varjamist ning kuriteopaigalt põgenemist. Tarraste lisas, et jääb oma varem esitatud avaliku kahetsuse ja vabanduse juurde.

Lääne ringkonnaprokuratuur süüdistas Mikk Tarrastet üldohtlikul viisil toime pandud mõrvas ning laskemoona ebaseaduslikus käitlemises.

Süüdistuse järgi vedas alkoholijoobes Tarraste mullu 6. juuni õhtul relvaseadust rikkudes oma sõiduautos tulirelvi ning põhjustas Lihula lähistel asuvas tanklas liiklusõnnetuse. Seejärel põgenes ta sündmuskohalt ning eesmärgiga varjata toime pandud rikkumisi, tulistas talle järgnenud mootorratturit ja kaht sõiduautot, milles oli kokku üheksa inimest. Mootorrattur hukkus, üks autodest sai tabamuse, kuid viga seal keegi ei saanud.

"Mootorratturit ja mootorratta järel sõitnud autosid tulistas ta soovist varjata toime pandud väärtegusid ja jõuda takistamatult tagasi kodutallu," ütles prokurör Gardi Anderson.

Seejärel hakkas süüdistatav liikuma mööda Tuudi-Raudtee teed jalgsi oma kodutalu suunas ning tulistas korduvalt teel vastu sõitnud Žigulid. Auto roolis olnud mees sai viga, kaks tagaistmel olnud last eluohtlikke vigastusi. Kõrvalistuja kohal istunud naine hukkus. Süüdistatav jätkas tulistamist ka sündmuskohale saabunud kiirabi, peatunud Žiguli ja selle juurde saabunud lähedaste ja politseinike suunas.

Seejärel liikus Tarraste jalgsi ligi neli kilomeetrit mööda Tuudi-Raudtee teed kuni Tuudi raudteejaama hooneni. Seal avas ta tule hoone lähedale saabunud politseinike suunas ning riivas lasuga ühe politseiniku kiivrit.

"Selles kriminaalasjas oli väga keeruline määratleda kannatanute ringi. Inimlikult võttes ei ole ju kannatanud üksnes need, keda kuulid füüsiliselt tabasid. Need oleks võinud tabada ükskõik keda, kes sealkandis liikus. Ellujäämine olnuks siis vaid juhuse küsimus. Just seda ongi süüdistuses mõeldud mõistega üldohtlik viis," selgitas prokurör.

Prokuratuuri hinnangul oli kahe inimese tapmine, nelja inimese vigastamine ja määramatu hulga inimeste ohustamine tahtlik. "Oma väljaõppe tõttu nii relvadest kui meditsiinist teadis ta hästi, milliseid tagajärgi inimeste tulistamine kaasa võib tuua," ütles prokurör Gardi Anderson.

Süüdistataval tuvastati pärast kinnipidamist alkoholi ja rahustite tarvitamisest tingitud joove, kuid prokuratuuri hinnangul ei takistanud joove mõistmast, millised on tema tegude tagajärjed.

Kasutatud relvad kuulusid Tarrastele seaduslikult. Kriminaalmenetluse käigus leiti aga nii tema suvekodust kui elukohast Tallinnas ebaseaduslikku laskemoona, seetõttu on süüdistuses ette heidetud ka laskemoona ebaseaduslikku käitlemist.

Tulirelva või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Süüdimõistmisel mõrvas karistatakse kaheksa- kuni 20-aastase või eluaegse vangistusega.