Mõlema partei esindajate ühiselt esitatud eelnõu, mille eestkõnelejaks oli hiljuti lahkunud vabariiklasest senaator Lindsey Graham, annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaa nafta ja maagaasi suurimatele ostjatele, eelkõige Hiinale ja Indiale ning samuti riikidele, mis aitavad Moskval energiasanktsioonidest kõrvale hiilida.

Venemaalt pärit kaupade tollimaksud võivad aga ulatuda koguni 500 protsendini.

Mõlemal juhul on tegemist ülempiiriga: president Trump ei pea tolle maksimaalses ulatuses kehtestama ning eelnõu annab talle ka võimaluse teha erandeid.

Uued meetmed suurendavad survet Venemaa energiasektorile ning võtavad sihikule ka niinimetatud varilaevastiku, mille abil Moskva on püüdnud lääneriikide kehtestatud sanktsioonidest mööda minna.

Venemaa nafta suurimad ostjad on Hiina, India ja Türgi, Vene maagaasi suurimad importijad on Euroopa Liit, Hiina ja Türgi.

Sanktsioonidenimekirja hakataks üle vaatama iga 180 päeva tagant. Riigid, kes impordivad vähem kui 15 protsenti Venemaa maagaasi ekspordist ja vähendavad aktiivselt seda osa, oleksid tollidest vabastatud.

Seadus kehtestaks sanktsioonid ka Venemaa presidendile Vladimir Putinile ja teistele kõrgematele ametnikele; suurematele Vene finantsasutustele, sealhulgas Vene keskpangale, Sberbankile ja Gazprombankile ning Venemaa riigile kuuluvatele ettevõtetele.

See oleks suunatud ka välismaiste tegutsejate vastu, kes toetavad Venemaa kaitsetööstust ja suuremaid Vene energiaprojekte.

Pakett võimaldaks laiendada ka Iraani-vastaseid sanktsioone.

Tegemist on kõige olulisema Ukrainaga seotud seadusandliku algatusega, mille USA kongress on vastu võtnud pärast president Trumpi naasmist Valgesse Majja ning tema vabariiklastest parteikaaslaste võimuletulekut kongressi mõlemas kojas 2025. aasta jaanuaris.

Eelnõu toetas ligi kaks kolmandikku saadikutest

Eelnõu võeti vastu 262 poolt- ja 159 vastuhäälega. Selle poolt hääletas 203 vabariiklast, 58 demokraati ja üks sõltumatu esindaja, vastu hääletas seitse vabariiklast ja 152 demokraati.

Senatis sai eelnõu ülekaaluka toetuse juba augusti alguses, vähem kui kuu pärast seda, kui Graham pärast Ukraina-reisilt naasmist ootamatult suri.

Esindajatekojas on eelnõu aga palju tugevamat vastusseisu kohanud, kuna mõned demokraadid kardavad, et see annaks Trumpile liiga suure võimu tollimaksude üle, sundimata tegelikult Venemaa-vastaseid sanktsioone kehtestama.

Esindajatekoda viis eelnõu siiski edasi 15. septembri esimesel menetlushääletusel väikese, 214–211 enamusega, pärast seda kui kaks demokraati, Jared Golden ja Marie Gluesenkamp Perez, läksid üle vastasleeri.

Viimane hääletus toimus esindajatekoja viimasel istunginädalal enne 3. novembri vahevalimisi. Kongressi mõlemad kojad tulevad uuesti kokku 9. novembril.

Mõlemad USA suurparteid valmistuvad pöördelisteks valimisteks, mis võivad kas kinnitada Vabariikliku Partei kontrolli kongressi üle või anda seadusandliku võimu enamuse demokraatidele.

Seaduse menetlus kestis poolteist aastat

Kongressi mõlemas kojas heaks kiidetud eelnõu jõuab Trumpi lauale ligi poolteist aastat pärast seda, kui senaator Graham selle algatas.

Eelnõu kannab nüüd Lõuna-Carolina vabariiklasest senaatori auks nime "Lindsey O. Grahami 2026. aasta Venemaa ja Iraani sanktsioonide seadus" (Lindsey O. Graham Sanctioning Russia and Iran Act of 2026).

"See tähendab mulle väga palju ja see tähendas Lindsey jaoks väga palju," ütles vabariiklasest senaator Darline Graham, kes määrati venna kohale pärast hääletust toimunud pressikonverentsil.

Eelnõu on alates selle esitamisest 2025. aasta aprillis Grahami ja veel kümnete senaatorite poolt seisnud silmitsi märkimisväärse vastuseisuga. Trumpil kulus kuni 2026. aasta juulini – vaid mõni päev enne Grahami ootamatut surma 11. juulil –, et lubada kongressi vabariiklastest juhtidel hääletus tööplaani võtta.

Pärast teise ametiaja algust 2025. aasta jaanuaris on Trump üldiselt eelistanud hoida kontrolli tollimaksude ja sanktsioonide – oma välispoliitika kesksete vahendite – üle, selle asemel et teha kongressiga nende kehtestamisel seadusandlikku koostööd.

Grahami seadus kiideti 7. augustil senatis heaks häältega 86–11, kusjuures sellel oli tugev toetus mõlemast parteist.

Enne hääletust kohtus Ukraina president Volodõmõr Zelenski USA seadusandjatega, et kutsuda neid üles eelnõu vastu võtma. Samuti tegi ta ebatavalise sammu, jälgides hääletust kongressi saalis kohapeal.

Ukraina toetajad on seadust ammu oodanud

Grahami seaduse hääletust on Ukrainas tähelepanelikult jälgitud. President Zelenski tegi 11. septembril USA seadusandjatele üleskutse eelnõu vastu võtta, rõhutades samal ajal vajadust president Trumpi "tugevate isiklike otsuste järele".

Enne hääletust ütles demokraadist senaator Richard Blumenthal, üks eelnõu kaasautoritest, et "nii Ameerika kui Ukraina jaoks on oluline näidata Vladimir Putinile, et me seisame tema vastu, sest ta mõistab ainult jõudu ja tugevust."

Vabariiklasest seadusandja Michael McCaul, eelnõu teine toetaja, märkis, et see seadusandlik akt suudab Vene režiimi nii palju survestada, et see asuks lõpuks rahumeelse lahenduse saavutamiseks läbirääkimislaua taha.

"Täna oleme ühe sammu võrra lähemal Lindsey nägemuse elluviimisele – püsiva rahu saavutamisele Ukrainas ja kaugemalgi," ütles Texase vabariiklasest esindajatekoja liige McCaul, üks eelnõu peamisi toetajaid, pärast hääletust toimunud pressikonverentsil.

"Me võlgneme seda põhimõtetele, mille eest seisame. Me võlgneme selle Ukrainale; me peame seisma vastu oma vastastele," lisas ta.

Trump saab oma käsutusse tugeva mõjutushoova

Esindajatekoja liige, vabariiklane Joe Wilson ütles ERR-ile, et eelnõu annab Trumpile tugeva survevahendi. "Loodan, et president allkirjastab selle väga kiiresti. See uus seadus annab presidendile võimaluse survestada Hiinat, et see ei rahastaks sõjakurjategija Putinit," lausus Wilson.

Just presidendile antavad ulatuslikud tollivolitused tekitasid esindajatekojas kõige rohkem vastuseisu. Suur osa demokraate toetab Venemaale tugevama majandusliku surve avaldamist, kuid leidis, et eelnõu annab Trumpile kaubanduspoliitikas liiga suure otsustusõiguse.

Eelnõu vastu hääletanud demokraat Troy Carter ütles ERR-ile, et tema hinnangul tuleks Ukrainale taastada hoopis rahaline toetus.

"Meie mure on selles, et Trumpile antakse veelgi rohkem võimu, sealhulgas uute tollimaksude kehtestamiseks. Me oleksime pidanud jätkama Ukraina rahalist toetamist, et Putinile vastu seista. Selle suuna juurde peaksime tagasi pöörduma," sõnas Carter.

Eelnõule vastu olnud esindajatekoja demokraatide hinnangul annab seadus Trumpile liiga palju uusi volitusi tollimaksude kehtestamiseks ning ta võiks neid kasutada ka USA liitlaste vastu. Nende sõnul on Trumpil juba praegu Venemaa suhtes sanktsioonide kehtestamiseks vajalikud volitused, kuid ta on otsustanud neid mitte kasutada.

Demokraadid leiavad samuti, et eelnõu muudab sanktsioonide kehtestamisest loobumise Trumpi jaoks liiga lihtsaks, sest president võiks kuulutada, et sanktsioonid ei ole riiklikes huvides. Nende hinnangul on see presidendile antav õigus märksa laiem kui enamiku sanktsiooniseaduste puhul.

Esindajatekoja demokraatide liider Hakeem Jeffries ütles, et seaduseelnõus on nii palju erandeid ja võimalusi sanktsioonidest loobumiseks, et Venemaad kahjustavaid sanktsioone ei pruugita tegelikult rakendada.

"See, mida see seadus Donald Trumpile annab, on võib-olla piiramatu õigus vallandada Ameerika rahva vastu tollisõda," ütles New Yorgi seadusandja, teatades, et hääletab eelnõu vastu.

Mõned vabariiklased olid mures, et uute tollimaksude kehtestamine ja sellest tulenev võimalik tarbijahindade tõus võib tuua enne novembris toimuvaid vahevalimisi kaasa poliitilisi tagasilööke.

Eelnõu toetajad ütlesid aga, et tegemist on haruldase seadusandliku algatusega, millel on märkimisväärne toetus mõlemast parteist, ning see saadab Venemaale ja kogu maailmale olulise sõnumi: Washington toetab endiselt Ukrainat, aidates sundida Moskvat läbirääkimistele.

Ukraina parlamendispiiker tervitas seaduse vastuvõtmist

Ukraina ülemraada esimees Ruslan Stefantšuk tervitas Grahami seaduseelnõu lõplikku heakskiitmist, öeldes, et tema hinnangul on surve Venemaale jõudmas konkreetsete otsusteni.

Stefantšuk märkis sotsiaalmeedias tehtud postituses, et pärast dokumendi esialgset heakskiitmist USA senatis lõpetab esindajatekoja hääletus selle menetlemise parlamentaarse etapi.

"Ukraina jaoks on põhimõtteliselt oluline, et surve Venemaa võimele sõda rahastada jõuaks konkreetsete otsusteni," kirjutas ülemraada esimees.

Ukraina parlamendi spiiker tänas USA kongressi mõlema koja liikmeid ning esindajatekoja spiikrit Mike Johnsonit seaduseelnõu toetamise eest.

Eraldi tõstis Stefantšuk esile senaator Richard Blumenthali, kes pani koos Grahamiga sanktsioonialgatusele aluse ning töötas pikka aega selle edendamise nimel.

"Pärast Lindsey Grahami surma ei peatunud see töö. Tema algatatud tegevus jätkub. Venemaa agressiooni hind peab aga muutuma üha kõrgemaks," ütles Stefantšuk.