Michal (RE) sõnas valitsuse neljapäevasel pressikonverentsil, et tänavu on riigieelarve koostamine keeruline, kuna on palju valdkondi, kuhu oleks vaja raha suunata.

"Eelarve tegemine on alati selline, et soovid ja võimalused naljalt ei kohtu. Ma olen mitmete eelarvete tegemise juures olnud ja võin öelda, et naljalt ma ei mäleta ühtegi aastat, kus see oleks olnud lihtne. Aga mõni aasta on see ikkagi oluliselt keerulisem ja sellel aastal on see toimetamine päris keeruline," lausus Michal.

Peaminister kinnitas, et valitsus on üsna lähedal kõneluste lõpule ning järgmiseks neljapäevaks võiks olla kokkulepe sõlmitud.

"Järgmisel neljapäeval peaks olema see hetk, kus me eelarvega kokku lepime, ja rahandusminister on selleks hetkeks tagasi. Praegu on ta ministrite nõupidamisel Dublinis. Üldiselt ei ole hea tava ilma rahandusministrita kokku leppida või seda täies ulatuses kommenteerida, nii et töö sellega jätkub," ütles Michal.

Michal lisas, et palju debatti on olnud kõnelustel defitsiidi trajektoori osas.

"Rahandusministeeriumi esialgne prognoos järgmiseks aastaks oli -4,9 protsenti. Järgmine prognoos oli juba 0,5 protsenti parem ehk -4,4 juures ja me oleme omale võtnud eesmärgi. Mulle tundub, et me oleme üsna sealmaal, et jõuda järgmisel aastal miinus nelja protsendi peale," kinnitas peaminister.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) sõnas, et seis eelarvekõnelustel on pingeline, kuna ootused palga- ja toetuste kasvuks on kõikides valdkondades kõrged.

"Samal ajal on eelarvenõukogu ja Eesti Panga ökonomistid öelnud, et võlakoormuse selline kasv ei ole jätkusuutlik. Järelikult on valitsusel väga selge kohustus hoida ühiskonda toimivana, kuid teisalt tagada, et me ei läheks võlakoormuse spiraali. See ülesanne on keerulisem, kui see on olnud varasematel aastatel. Võib-olla 2024. aasta eelarve ees oli sama raske, sest meil oli sinna sisse kirjutatud mingi müstiline miljardiline kärbe, millest me kõik üritasime aru saada. Lõpuks me selle valusa kärpe tegime ja see on koos maksutõusudega ühiskonnale siiamaani valus," ütles Kallas.

Küll aga kinnitas minister, et valitsus on võtnud eesmärgiks mitte kasvatada võlakoormust.

"Tahaksime prognoosikohast võlakoormuse tõusu praegu vähendada. Samas ei saa ühiskond ja muud valdkonnad seisma jääda – lapsed peavad kooli saama. Sõja tõttu ei saa me põlvkondi hariduseta jätta, seega hoiaksin ma eelarve osas ootused toetuste ja palgatõusude suhtes madalad. Läbirääkimised veel käivad ja eks me sõlmime kokkulepped järgmisel nädalal," lausus Kallas.