Kasvatusteadlane: kasvatus on muutunud ühiskonnas nähtamatuks

Foto: Kairit Leibold/ERR

Kasvatusteadlase Tiiu Kuurme sõnul on kasvatus ühiskonnas muutunud nähtamatuks ning selle ühe põhjusena näeb teadlane ülikoolide kutsekoolistumist, mistõttu ei kasva enam peale haritlaskonda, kes suudab näha suurt pilti. Tegemist pole Eesti eripäraga, vaid laiema tendentsiga.

"Vikerhommikusse" kasvatusest rääkima kutsutud Kuurme sõnul tähendab kasvatuse nähtamatuks muutumine, et see on hakanud arenema omasoodu ja metsikult ning kaude on selle märgid hakanud ilmuma ühiskonda laiemalt.

"Kasvatuse puudumine hakkab pihta sellest, et ajastu iseloom on niivõrd võimsalt muutunud. See, et kasvatus on taandunud, on mõnevõrra objektiivne protsess. See, kuidas varem lapsi kasvatati, nii asjad enam ei toimi. Inimeste ideaalides on sootuks midagi muud," rääkis Kuurme.

Teadlane selgitas, et kasvatus on alati väga tihedalt seotud üldise ajastulise vaimuga ja praeguseks on muutunud inimeste lapsepõlv, muutunud on see, mille nimel inimesed elavad, muutunud on suhtumine näiteks vabadusse, teise inimesse, ühiskonda.

"Võib ka öelda, et me elame praegu suure üksilduse ajajärgus, kuigi teisalt, paradoksaalselt, inimesed on karjakaupa koos, valitseb karjavaim, valitseb massikultuur, ja samas ollakse väga üksi. Selle märk on see, et enam ei osata, sest seda, mis enne oli, ei taheta ja see ka enam ei toimi. Mis peaks olema, seda ei teata."

Murekohana tõi Kuurme välja, et kõrgkoolides saavad õpetajaks õppijad kasvatusteaduslikke aineid valikkursustena, muutunud on sõnavara ja rõhuasetused. Kuurme sõnul lähtuvad need muutused uuest ideoloogiast, mida nimetatakse neoliberalistlikuks pöördeks.

"Neoliberalism ei väärtusta suuri teemasid, suuri narratiive, aga kasvatus on inimkonna suur narratiiv. Nii see fookus sealt ära pöördus," märkis ta. Kuurme tõi välja, et üheltpoolt me endiselt tunnistame asjaolu, et ülikoolid peaksid olema ühiskonnas nagu aju, seal kasvab haritlaskond, seal kujunevad inimesed, kes suudavad suurelt mõelda, asju tervikutes näha.

"Aga praktikas näeme, kuidas ülikoolides kaovad üldained, kuidas õppijad ei tahagi neid, nad tahavad praktilisi oskusi, tahavad käia kutsekoolis, mitte ülikoolis. Siis muidugimõista selline suure pildi nägemine ei pruugigi välja kujuneda. Ma väidaksin, et see ei ole kohalik valik, see on palju laiem tendents – ülikoolide kutsekoolistumine," rääkis Kuurme, lisades, et selle tulemusel kaovad need inimesed, kes suudaksid haarata tervikuna toimuvaid protsesse.  

Ta tõi näiteks, et ülikoolides on kadunud filosoofiakursus, mis oli kõigile erialadele mõni aeg tagasi kohustuslik ning misläbi saavutati teatav mõtlemiskultuur. "Ei olegi võib-olla teadmised see kõige peamine, vaid suutmine mõelda filosoofiliselt, ja midagi sealt ikka inimesteni jõudis."

Mure kasvatuse pärast on laiem tendents ja pole üksnes Eesti probleem, leiab Kuurme, lisades, et samas näiteks soomlased ei anna ära oma kasvatust. "Soomes on see endisaegade kasvatusteaduslik mõte täiesti elav ja toimiv."

Kuurme sõnul on fookust vaja kasvatusel hoida, kuna see on toimiv ja laps küsib kasvatuse järele. "Laps ise ei lase tema lähikonnas olevatel täiskasvanutel olla nii, et nad teda ei kasvataks. Küsida tuleb, milline see kasvatus on. Siin on vaja teaduse abi, et seletada lahti need suured muutused, mis meil on toimunud, mis oleks lastele hea tänases päevas. Sealt saaks tuletada, mida on mõistlik ja hea teha, kuidas kasvõi nõustada vanemaid, kuidas selgitada toimivaid olukordi," pakkus teadlane lahenduse.

Juuniküüditamise 80. aastapäeva silmas pidades viitas Kuurme eestlaslikule vaoshoitusele, tänu millele me oleme väga varmad tunnistama holokausti, teiste kannatusi. "Aga oleme kuidagi tagasihoidlikud selles, et tooksime silme ette ka meie rahva kannatused, mida meie rahvas on pidanud üle elama. Sellesse on kuidagi tervikuna ülelibisev suhtumine olnud."

Eriti peaks see temaatika Kuurme sõnul jõudma noorsoo teadvusse. "Sest nende kannatustega hilisminevikus ja kaugemas minevikus ongi seotud see, et meid on niivõrd vähe siin maa peal, sest meid on niivõrd palju hävitatud kõiksugustes võimumängudes."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Erle Loonurm ja Toomas Luhats

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: