Seaduse kohaselt on Eesti riigipea abikaasal õigus saada presidendi ametiajal esindustasu 30 protsenti ning pärast ametivolituste lõppemist 20 protsenti presidendi ametipalgast. Praeguste palgamäärade juures tähendab see ametiajal 3071,91 eurot ning pärast selle lõppemist 2047,94 eurot kuus.

"Praegu makstakse esindustasu president Alar Karise abikaasale Sirje Karisele, president Kersti Kaljulaidi kaasale Rene Maksimovskile ning president Toomas Hendrik Ilvese abikaasale Ieva Ilvesele," sõnas presidendi kantselei pressiesindaja Epp-Mare Kukemelk.

President Ilvese endine abikaasa Evelin Ilves riigipea abikaasale ette nähtud hüvesid ei saa. Samuti loobus Lauri Madise juba septembri lõpus kõigist hüvedest ajaks, mil ta töötab kohtunikuna, lisas Kukemelk.

Teistsugune kord kehtib endise presidendi Arnold Rüütli lesele Ingrid Rüütlile, kes saab seaduse alusel toitjakaotuspensioni. Kuna ta oli presidendi abikaasa riigipea ametivolituste ajal, on tal õigus saada pensioni, mis moodustab 75 protsenti poolest presidendi ametipalgast ehk 3839,89 eurot kuus.

Lisaks pikendas valitsus 2025. aasta korraldusega Ingrid Rüütli õigust kasutada riigi kulul ametiautot ning sellega seotud teenuseid. Sama korraldus võimaldab kanda ka tema elukoha korrashoiuga seotud mõistlikud kulud.

Võrdluseks: pärast ametivolituste lõppemist makstakse endisele presidendile endale ametipensioni, mille määr on 75 protsenti riigipea ametipalgast ehk 7679,78 eurot kuus. Sellist pensionit saavad praegu Toomas Hendrik Ilves, Kersti Kaljulaid ja Alar Karis.

Ilveste lahutus pole veel lõpetatud

Praegu saab Ieva Ilves toetust kui endise presidendi abikaasa, sest nad pole alates 2023. aastast Toomas Hendrik Ilvesega küll paar, kuid nad on jätkuvalt abielus.

"Jah, ma saan esindustasu, sest juriidiliselt ei ole meie abielu veel lahutatud. Selle esindustasu suurus on 25 protsenti riigipea palgast. Summa on seotud presidendi sissetulekuga, mis omakorda on seotud Eesti keskmise sissetuleku iga-aastase hindamisega, seega on selle taga kindel valem. Minu arvates on see tasu õiglane, kuna see toetab rolli kandmist ka pärast ametiaja lõppu. Pean seda mõistlikuks," lausus Ieva Ilves.

Ieva Ilves: polnud lihtne aeg

Kuna viimastel nädalatel on Eesti avalikkuses olnud palju juttu presidendi kaasa rollist, palus ERR avada seda teemat Ieva Ilvesel, kellel möödus presidendi abikaasa ametist hiljaaegu kümme aastat. Ilves oli presidendi kaasa üheksa kuud – alates abiellumisest Toomas Hendrikuga 2. jaanuaril 2016 kuni 10. oktoobrini 2016, kui presidendiks sai Kersti Kaljulaid.

Rääkides oma ajast Kadriorus ütles Ilves, et see oli kahtlemata väga väljakutseterohke aeg.

"Polnud lihtne aeg, kuid samal ajal äärmiselt huvitav, pakkudes palju uusi kogemusi ja õppimisvõimalusi. Seega oli see üks väga intensiivne aasta avalikkuse tähelepanu all, kui nii võib öelda," lausus Ilves.

Ühe suurema väljakutsena nimetas Ilves seda, et ta tegi korraga kahte asja: jätkas nii oma isiklikku karjääri kui ka täitis presidendi kaasa kohati väga intensiivset rolli.

"Mul oli selleks ajaks seljataga juba üle kahekümneaastane ametialane karjäär. Otsustasime, et jätkan oma kohustuste täitmist, teades, et aeg, mis Toomasel oli ametis jäänud, oli lühem kui aasta. Seega leidsime kõik, et on õige jätkata tööd kaitsevaldkonnas, mis oli väga oluline nii mulle kui ka Toomasele," lausus Ilves.

"Samas suhtusin presidendi kaasa positsiooni ja olukorda alati suure vastutustundega. Mõistsin, et rolli vastuvõtmisega kaasneb ka pühendumine selle tähendusele – olla riigipea partner, kes esindab kogu riiki ja ühiskonda. Seetõttu nägin vastutust ja kohustust olla toeks oma abikaasale, toonasele riigipeale," lausus Ilves.

Ilves kirjeldas, et ta osales lisaks oma tööle ja koos Toomas Hendrikuga riigi esindamisele ka sotsiaalsetes toetustegevustes, nagu SOS Lasteküla patroonlus ja mõned muud algatused, mille nad presidendiaja viimasel aastal veel käsile võtsid.

"Selle aja keerukus seisneski vajaduses kõiki neid tegevusi ühendada," lausus Ilves.

Presidendi kaasa roll tuli ise leida

Ilvese sõnul polnud tal eeskuju ega stsenaariumi, millest juhinduda. Ta jälgis Soome presidendi abikaasat ja ka nende tollast riigivisiiti Tallinnasse ning Poola presididenti ja tema kaasat. "See pakkus huvi, kuid oli selge, et puudus otsene eeskuju, kellelt õppida, kuidas ühendada professionaalne karjäär teises riigis riigipea partneri rolliga. Teatud tasandil tuleb see partneri roll omaks võtta ja käituda vastutustundlikult, ja võtta vastu need osad sellest tööst, mis tunduvad sulle tähendusrikkad," sõnas Ilves.

Samas Ilvest ei häirinud, et ta roll polnud ette määratud, vaid ta peab võimalust see ametikoht ise sisustada, üheks isikuvabaduste väjenduseks.

"See, et roll ei ole üheselt määratletud, on omane kaasaegsele liberaalsele maailmale ja tänapäevasele demokraatiale. Usun, et nii on kogu Euroopas ja teistes demokraatlikes riikides – presidendi kaasal on sama vabadus, mis kogu ühiskonnal. Loome perekondi ja partnerlusi väga erineval viisil, tulenevalt erinevast sotsiaalsest, hariduslikust ja tööalasest taustast. Igaüks otsustab ise, kuidas perekonnas rollid jaotab. Samamoodi annab see võimaluse riigipeale ja partnerile üheskoos oma rolli kujundada. Ma ei näe selles probleemi, vaid pigem demokraatliku ühiskonna normaalset osa," rääkis ta.

Ilves rõhutas, et sellele vaatamata on tegemist suure vastutuse ja kohustusega, kui keegi otsustab sellesse ametisse kandideerida või, nagu tema puhul, siduda oma elu kellegagi, kes on juba selles ametis.

"See tähendab tähendusrikast toetavat rolli. Perekond võtab ühise vastutuse ja edasine on juba nende endi kätes. Tuleb leida tasakaal ühiskonna ootuste ja vajaduste vahel ning otsustada, kuidas oma rolli kõige mõtestatumalt täita," lausus Ilves.

Ilvese üks peamisi õppetunde tollest aastast on teadmine, et kõigile ootustele ei ole võimalik vastata, kuna ühiskonnas valitsevad väga erinevad arvamused.

"Seetõttu on presidendi perekonnale oluline selgus oma rollis ning piiride määratlemine. Presidendi kantselei kohta võin siiralt öelda, et nad olid äärmiselt toetavad. Arvestades minu pendeldamist kahe riigi vahel, nägid nad oma töös erakordselt palju vaeva. Presidendi kantselei oli vähemalt meie ajal väga toetav. Minu mälestustes sujus kõik hästi," lausus Ilves.

"Kõigile ootustele pole võimalik vastata"

Ilves nentis, et puutus kokku ka kriitikaga ning kohati tegi see haiget.

"Avalikkuse tähelepanu all olles õpitakse enda kohta palju ning kogetakse arvamuste ja hinnangute mitmekesisust. Muidugi mäletan kriitikat ja tõenäoliselt on seda isegi praegu. Mingi hetk sa õpid mitte saama haiget. Mind aitas ehk pisut see, et ma ei jälginud Eesti meediat nii põhjalikult. Meil oli küll meediaseire ja oleksin soovi korral saanud süvitsi minna, kuid see aitas vältida liigset süvenemist isiklikesse kommentaaridesse," sõnas Ilves.

"Siiski võtsime mõningaid asju kuulda. Kuna otsustasime, et jätkan töötamist, ei kasutanud me esindustasu täies mahus. Loobusime püsivast igakuisest abikaasa toetusest, sest jätkasin osalise koormusega töötamist Lätis. Loomulikult pidasime silmas ka seda, kuidas ühiskond suhtub ametisse ja just eriti rahalistesse kulutustesse," märkis Ilves.

Ilvese sõnul mõistsid nad koos toonase presidendiga, et ühiskonna kõikidele ootustele ei ole võimalik vastata, seega tuli kuskile piir tõmmata.

"Levis palju kriitikat, et abiellusin majanduslikel põhjustel. Kui aga võtsime vastu otsuse, et jään tööle Lätti ja loobun rahalisest toetusest, heideti mulle ette pühendumuse puudumist. Seega ei ole võimalik iga arvamusega nõustuda. Minu mälestustes andsime kantselei toel lühikese aja jooksul endast parima ning osalesime avalikes tegevustes, mis olid mulle olulised ja loodetavasti ka ühiskonnale tähendusrikkad," selgitas Ilves.

Küsimusele, kuidas on presidendi kaasaks olemine mõjutanud Ilvese tänast karjääri, ütles ta, et selles teemas on nii palju kihte, et need vääriksid raamatut või pikka psühholoogilist arutelu.

"Pean alati meeles, et kandsin seda rolli, ning inimesed võivad alati jälgida ja hinnanguid anda. Otsustasin ühel eluetapil siduda end Eestiga ja seda maad esindada. Võtan seda vastutusena, millest pean juhinduma ka edasises töös. Sellesse ei saa suhtuda vastutundetult," ütles Ilves.

Ilvese sõnul on tema tööelu seosed Eestiga loomulikud, kuna ta töötab digitehnoloogia valdkonnas.

"Jagan sageli oma sügava veendumuse ja heameelega enda või Eesti kogemusi kogu maailmas. Eesti oli mulle eeskujuks isegi enne abielu Toomasega. Eesti on jäänud mu südamesse, mis iganes ka ei juhtuks. Osalesin hiljuti Varssavis julgeolekufoorumil, kus paneelis oli Eesti kolleeg, ning viitasin hea meelega Eesti edule, millesse ka Toomas omal moel panustas," sõnas Ilves.

Viimati külastas Ilves Eestit sel suvel Pärnus ning kahe nädala pärast tuleb ta Tallinna digitippkohtumisele.

"Tööelu tõi meid Toomasega kokku, saime tuttavaks juba mitu aastakümmet tagasi. Tundsime üksteist pikalt enne abielu. Nii professionaalse kui ka isikliku ajaloo tõttu tunnen end Eestiga alati seotuna. Ma ei näe põhjust sidemete läbilõikamiseks. Teie riik on tehnoloogiasektoris eeskuju, kuid ta on imeline ka paljudes teistes aspektides. Naudin teie muusikat, kultuuri, loodust ja saari, mida Lätil pole," ütles Ilves.

Ilves nentis, et töötades Ukrainas, tegi ta väga tihedat koostööd Eesti kolleegidega.

"Loodan, et minust oli abi, kui töötasime ühise eesmärgi nimel koos. Tunnen, et Eesti on osa minu elust ja mul on hea meel seda sidet hoida. See annab ka minu ja Toomase lapsele väärtusliku kogemuse. Loomulikult veedab ta aega isaga, aga ka mina reisin temaga samuti hea meelega Eestisse. Eesti on osa minu elust," sõnas Ilves.