Hurt: Poola tankiost suurendab ka Balti riikide julgeolekut

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ameerikla Ühendriikide sõjaväe tank Abrams talvel Eestis. Autor/allikas: Karl Johanson/kaitseväe peastaap

Kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt ütles Poola tankiostu kommenteerides, et see parandab Poola sõjalist võimet ja seeläbi suurendab ka Balti riikide julgeolekut. Eesti ilma mõnda olemasolevat sõjalist võimet ohverdamata Hurda sõnul tanke osta ei suudaks.

Poola kaitseminister teatas nimelt kolmapäeval, et riik ostab Ameerika Ühendriikidelt 250 tanki Abrams.

"Poola on teatanud, et kavatseb osta kaasaegseid Abrams tanke eesmärgiga välja vahetada Nõukogude päritolu tankid T-72 ja 1990-ndate keskpaigast pärinevad PT-91 tüüpi tankid, mis sisuliselt on tanki T-72 edasiarendus," ütles Hurt ERR-ile.

"Poola tankiüksuste kaasajastamine parandab meile olulise liitlase sõjalist võimet ja suurendab seetõttu kindlasti ka Balti riikide julgeolekut," kommenteeris Hurt.

T-72 ja PT-91 näol on Hurda sõnul tegemist vananenud tehnoloogiaga, mille modifitseerimine ei tõsta märkimisväärselt tanki sooritusvõimet võrreldes Abramsi SEPv3 modifikatsiooniga, millel on parem soomuskaitse, tõhusamad sensorid, mis parandavad olukorrateadlikkust ning aktiivne kaitsesüsteem, mis kaitseb vastase tankitõrjerakettide ja mürskude eest.

"Tehing tugevdab ka Poola ja USA vahelisi sõjalisi ja majanduslikke sidemeid. Viimane on eriti oluline arvestades eurooplaste suhteliselt negatiivset kuvandit USA silmis, mille kohaselt me panustame ebapiisavalt oma julgeoleku tugevdamisse ja sedagi peamiselt selleks, et Euroopa kaitsetööstusettevõtetesse uusi töökohti luua," lausus Hurt.

Hurt rääkis, et Eesti saaks praeguse kaitse-eelarve raames soetada tanke üksnes mõne olemasoleva võime arvelt, mis sel juhul tuleks täielikult ohverdada.

"Asjaolu, et Eesti pole tänase päevani otsustanud tanke osta tuleneb sellest, et meil on tõsisemad võimelüngad, mida on vaja täita enne kui jõuame küsimuse juurde mitu tanki me vajame," märkis Hurt.

"Valdav osa meie puudustest on muidugi salajase tasemega informatsioon, kuid kokkuvõtlikult võib öelda, et enne kui hakata arendama täiesti uusi võimeid on vaja tagada, et olemasolevad võimed on kaasaegsed ka järgmise 10 aasta jooksul ja et suudame vajadusel sõdida kauem kui mõned päevad. Selleks loodi 2018. aastal kaitseinvesteeringute programm. Tõsisest arenguhüppest saame rääkida alles koos põhimõttelise otsusega tõsta kaitse-eelarvet, et see vastaks halvenevale julgeolekuolukorrale," lisas Hurt veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: