"Julgeolekuabi on oluline osa Ameerika Ühendriikide partnerlusest Eestiga. Alates 2014. aastast on USA panustanud 250 miljoni dollari ulatuses Eesti julgeolekusse, muuhulgas integreeritud õhukaitseks, sidevahenditeks, rahvusvahelisteks õppusteks ja muuks," ütles Ühendriikide saatkonna pressiesindaja Mark Naylor presidendi allkirjastatud seadust kommenteerides ERR-ile.

Kaitse-eelarve kohaselt on USA alates 2018. aastast eraldanud Balti riikidele kokku ligi 500 miljoni dollari väärtuses julgeolekuabi, muuhulgas õhukaitseks, olukorrateadlikkuse tõstmiseks merel, laskemoona soetamiseks, tankitõrje võimekuse suurendamiseks, eriüksuste arendamiseks ning muuks otstarbeks.

"Riiklik kaitse-eraldiste seadus (National Defense Authorization Act) annab meile veel ühe vahendi Eestile julgeolekuabi pakkumiseks ja demonstreerib Ühendriikide valitsuse täielikku pühendumist regiooni julgeolekule," rõhutas Naylor.

Tegemist on USA eelarve vastuvõtmise protseduuris siiski veel pooleli oleva protsessiga, kuna äsja presidendi allkirja saanud seadus annab loa programmide ja ka abi rahastamiseks. Raha ise eraldatakse teise seadusega (Department of Defense Appropriation Act), mille vastuvõtmist võib ERR-ile teadaolevalt oodata alles veebruaris. Sellega peaks selguma ka täpsemad summa, milleks USA Eestile, Lätile ja Leedule eraldatud raha soovib kasutada.

Kuna Ameerika Ühendriigid eraldavad raha eelkõige piirkondlike võimearenduste tegemiseks, siis see tähendab, et meil tuleb teha koos teiste Balti riikidega ühiseid projekte ning lisaks endal jõuliselt kaitsevõime arendamisse investeerida, ütles kaitseministeeriumi esindaja detsembri keskel ERR-ile.

Riia oivakeskus saab rahasüsti

Eraldiseisvalt Balti riikidele antavast julgeolekuabist on seaduse välja toodu viie miljoni dollari täiendava finantseeringu eraldamine Riias asuvasse NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskusesse (STRATCMCOE), kirjutas Läti rahvusringhäälingu veebiportaal neljapäeval.

See on mõeldud NATO, selle liikmesriikide ja partnerite strateegilist kommunikatsiooni ja info-operatsioone puudutava infovahetuse ja koostöö arendamiseks ning vastava õppe, uuringute ja arendustegevuse edendamiseks.

Lisaks hakkab kaitseminister koostöös välisministriga korraldama perioodiliselt briifinguid, kuidas kaitseministeerium teeb Riia oivakeskusega koostööd, et suurendada NATO suutlikkust seista vastu ja leevendada Venemaa ja Hiina korraldatud valeinfo, propaganda ja infosõja mõju ning kuidas kaitseministeerium arendab võimekusi selle teemaga tegelemiseks koostöös keskusega.

Tallinnas tegutsevat NATO Küberkaitse Kompetentsikeskust (CCDCOE) seaduses eraldi ei mainita.