Botaanikaaia roosipäevadel võib tutvuda sadade roosisortidega
Tallinna botaanikaaias peetakse nädalavahetusel roosipäevi. Asjatundjate juhitud ekskursioonid ja taimekaitse töötoad on botaanikaaia rosaariumisse toonud rohkesti huvilisi. Rosaariumis õitseb jaanipäevast sügiskülmadeni 680 sorti roose.
Eestis aretatud roosidest kasvab botaanikaaias mitukümmend erinevat sorti.
Õigus roosile nimi panna on uue sordi aretajal ja see peab erinema varem roosidele antud nimedest. Ameerika Ühendriikide rahvusvahelises sordiregistris on kirjas üle 50 000 roosisordi, rääkis Tallinna Botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo.
Laansoo sõnul ei tohi uue roosi nimi olla liiga pikk, inetu ega solvav ning tavaliselt on see kauni kõlaga ja seotud loodusega või nimetatud mõne inimese auks. Sekka on sattunud aga ka kummaliste nimedega roose, roosakate õiekobaratega peenraroos on näiteks nimeks saanud Sexy Rexi.
"Kummalise nimega roose on palju, aga üks mis mulle kohe meelde tuleb on "sült". Ja see ei ole kuidagi mingi lihatootega seotud, vaid sült tuleneb hoopiski Saksamaale kuuluvast saare nimest, kust see roos on leitud või aretatud," sõnas Laansoo.
Rhapsody in Blue ehk sinine rapsoodia on tegelikult lillade õitega, kuigi nime järgi võiks arvata, et aretada on õnnestunud sinine roos.
"Sinist roosi siiski senimaani ei ole veel suudetud saada ja põhjus on väga lihtne - nimelt rooside eellastel, kibuvitstel looduslikult, keda on küll 248 liiki, päris palju sinise õiega kibuvitsasid ei ole. Seetõttu aretuse käigus sinist õievärvi saada ei ole väga lihtne," selgitas Laansoo.
Botaanikaaia harulduste seas on roheliste ja mustade õitega roosid ning 1937. aastal Saksamaal aretatud president Konstantin Pätsi järgi nime saanud Staatspräsident Päts, mis viimast talve üle ei elanud. Koduaednikel soovitab Laansoo roose talvel tammelehtedega katta.
"Tammelehed on parkaineterikkad, nad ei kõdune ruttu ära, nad on õhurikkad ja õhk on halb soojusjuht ja see õhurikkus või õhurikas kate aitab roosidel paremini talvituda külma talve puhul või kui lund on vähe. Kui lund on palju, siis me kuhjame kohevat lund roosipõõsa ümber ja lumi kaitseb väga hästi," rääkis Laansoo.
Laansoo õpetab ja selgitab huvilistele kõike. Ka seda, et roosil pole okkad, vaid on ogad, mis on roosinupu ja punga vahe ja kust roos pärit on.
Toimetaja: Barbara Oja