Eesti keeldub nõudmast poeparklatelt elektriautode laadimistaristut

Eesti jätab osaliselt üle võtmata Euroopa Liidu direktiivi, mille järgi peaks juba järgmiseks aastaks olema suuremate poodide ees pooltel parkimiskohtadel elektriauto laadimiseks vajalik kaablitorustik. Kliimaministeerium loodab, et teisedki liikmesriigid on Eestiga sama meelt, kuigi seni pole see teema nende jaoks niivõrd oluline olnud.
Eesti heakskiidul uuendati Euroopa Liidus alles kaks ja pool aastat tagasi energiatõhususe direktiivi, mille üks eesmärke on aidata kaasa ka elektriautode laialdasele levikule.
Nii näiteks peaks juba aastavahetusel hakkama kehtima nõue, mille järgi oleks suuremates mitteeluhoonete parklates igal kümnendal parkimiskohal elektriauto laadimispunkt. Või siis alternatiivina peaks igal teisel parkimiskohal olema kaablitorustik, kuhu saaks tulevikus elektriautode laadimiseks vajaliku kaabli sisse tõmmata.
Kaupmeeste liidu juht Nele Peil ütles poolteist aastat tagasi, et kui Eesti täidaks direktiivis ette nähtud miinimumnõuded, läheks sellise laadimistaristu rajamine ettevõtetele maksma 500 miljonit kuni kaks miljardit eurot.
Ka peaminister Kristen Michal ütles toona, et kui mõni muudatus, nagu parklate kaabeldamine, pole mõistlik, siis tasub nõuded Euroopa Komisjoni läbi rääkida.
Praeguseks ongi kliimaministeerium otsustanud, et seda Euroopa Liidu seadusepügalat ei tasu üle võtta, mistõttu pole seda ka seaduseelnõus, mille ministeerium saatis esmaspäeval huvirühmadele arvamuse avaldamiseks.
Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo rääkis, et Eesti ettepanek Euroopa Komisjonile on, et suurtes parklates oleks laadispunktide paigaldamise kohustus leebem.
"Suheldes ka ettevõtlusorganisatsioonidega ja vaadates, kuhu tehnoloogia on pärast selle direktiivi kokkuleppimist arenenud, siis me ei näe, et Eestis oleks võimalik seda uut regulatsiooni sellisel moel juurutada. Tähtsam elektriautode ja üldse säästva transpordi edendamiseks on see, et see võrguvõimsus oleks üldse olemas, et soosida juba praeguseid turupraktikaid," ütles Jaanisoo.
Jaanisoo rääkis, et praegu on tegelikult kõik liikmesriigid hilinenud selle eurodirektiivi ülevõtmisega ning Eesti loodab, et on teisigi riike, kes keelduvad laadimistaristut puudutavaid nõudeid üle võtmast. Lootuseks see praegu aga vaid jääbki, sest tegelikult ei ole veel teada, millises mahus teised riigid need nõuded üle võtavad.
"Nii palju, kui me oleme teiste riikidega suhelnud, me näeme, et see võib-olla ei ole teistes riikides nii prioriteetne või aktuaalne. Paljudes riikides on elektriautode laadimistaristut väga palju prioriseeritud ja ka elektriautosid on palju," nentis Jaanisoo.
Kaupmeeste liidu juht Nele Peil ütles, et nemad igatahes tervitavad kliimaministeeriumi plaani, kuigi tõenäoliselt on ka selliseid ettevõtteid, kes on juba hakanud agaralt direktiivi nõudeid täitma ehk siis näiteks hakanud oma parklatesse elektriautode laadimiseks kaableid vedama. Ta ütles, et samas võidavad ka nemad sellest, kui nüüd seda kohustust ikkagi ei tule.
"Suures plaanis see on ka neile hea. Kui sul on valik, kas sa 100 protsenti oma parklatest pead selle investeeringu tegema – see kulu versus see, et sa oled 20 protsenti ära teinud, aga nüüd sa 80 protsendi ulatuses ikkagi neist lisakuludest pääsed. Suures plaanis on see ikkagi parem kui alternatiiv, kus sa peaksid 100 protsenti tegema," ütles Peil.
Eestis on transpordiameti andmetel kokku ligi 12 300 elektriautot, mis moodustavad kõigist sõiduautodest alla kahe protsendi.
Kliimaministeerium ootab huvirühmadelt tagasisidet ehitusseadustiku muutmise plaanile 28. septembrini.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









