Koroonaviiruse delta tüve kõrvale on kerkinud kaks uut mutatsiooni

Illustratsioon koroonaviiruse delta tüvest
Illustratsioon koroonaviiruse delta tüvest Autor/allikas: SCANPIX / imago images / Christian Ohde

Peale juba kõige levinumaks muutunud koroonaviiruse delta tüve on maailmas hakanud levima ka teised uued viiruse mutatsioonid. Venemaale on jõudnud Brasiiliast pärit gammamutatsioon, USA-s Houstonis tuvastati aga lambda tüvi.

Ekspertide hinnangul erilist muret uute mutatsioonide leviku pärast siiski tundma ei pea, sest vaktsiinid peaksid nende vastu aitama, samuti pole näha, et gamma- ja lambdamutatsioon suudaksid deltamutatsiooni välja tõrjuda, ehkki ka need nakatuvad sarnaselt delta tüvega varasematest mutatsioonidest hoopis kiiremini.

Peruust levima hakanud lambdamutatsiooni esimene juhtum USA Texase osariigis tuvastati Houstoni metodistihaiglate võrgustiku ühes raviasutuses. Millises võrgustiku haiglas täpselt uue mutatsiooni otsa sattuti, pole seni avalikkusele teatavaks tehtud.

Kuigi USA Haigustõrje ja Ennetuse keskus lambda tüve esialgu ohtlikuks mutatsiooniks ei pea, on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kandnud lambda huvipakkuvate mutatsioonide nimekirja.

Peruus põhjustabki lambdamutatsioon juba üle 80 protsendi kõigist koroonaviirusega nakatumistest ning muud maailma vallutav deltamutatsioon talle konkurentsi pakkuda ei suuda.

Hoolimata oma nakkavusest ei ole lambdamutatsioon deltamutatsiooni lähisugulane, kõige lähemaks lambdale peetakse hoopis varasemat alfamutatsiooni.

Lambda on levinud ka teistes Lõuna-Ameerika riikides, näiteks Tšiilis, Ecuadoris ja Argentinas. USA-s on lambdat tuvastatud kokku 730 korral.

Lambdamutatsiooni tegelik levik võib aga olla palju ulatuslikum, sest USA on seni sekveneerinud vaid tühise osa kõigist koroonat põhjustanud viirustest.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnang "huvipakkuv mutatsioon" tähendab, et lambda tüves on palju geenimutatsioone, mis mõjutavad koroonaviiruse ogavalku ja muudavadki sellega mutatsiooni väga kergesti nakkavaks. Kuidas see kõik täpselt käib, nõuab WHO hinnangul veel täiendavat uurimist, samuti seegi, milliseid vastumeetmeid mutatsiooni leviku piiramiseks rakendada saab.

Ameerika Ühendriikide levinuim mutatsioon on aga sarnaselt pea kogu maailmaga delta tüvi, väga nakkav koroonaviiruse mutatsioon, mis aga vaktsineerituile seni suuremaid probleeme pole põhjustanud.

Kõige tõhusamaks vahendiks nii delta-, kui ka lambda- ja gammamutatsiooni vastu peavad meditsiinieksperdid endiselt täielikku vaktsineerimist. Ehkki kõigi kolme mutatsiooni puhul on täheldatud, et viirus suudab varasematest tüvedest hoopis tõsisemalt eirata inimorganismi tekkinud antikehi, ei tähenda see veel katastroofi, sest antikehade teke pole kaitsesüstimise ainuke kasu.

Kaitsesüstimise tagajärjel aktiveeruvad inimorganismis ka nõndanimetatud t-rakud, mis seni on suutnud edukalt vastu hakata peale vanade tüvede ka kõigile kolmele uuele tüvele. Kaitsepookimisest nähakse aga tõusvat veel üht kasu – massiline vaktsineeritute hulk muudab viirusele paljunemise raskemaks ning hoiab seega ära veel tõsisemate mutatsioonide tekke tulevikus.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: