Enne kui anda tervishoidu raha juurde, on vaja muuta olemasolevate vahendite kasutamist, ütleb sotsiaalminister Karmen Joller (RE). Perearstina näeb ta, kuidas osa eelarvest kulub teinekord valedele protsessidele, mis ei suuna patsiente õigesti vajaliku abini.

"See, kuhu raha läheb, tuleb kindlasti üle vaadata ja kindlasti ei ole võluvits see, kui me saame lisaraha ja lisame selle süsteemi, kus miinus järjest suureneb. Lisaraha on vaja, sellega ma olen nõus, aga tuleb väga hoolega vaadata, et see raha jõuaks patsiendini," ütles Joller.

Endine terviseminister Riina Sikkut (SDE) peab lisaraha hädavajalikuks, selle leidmiseks on vaja poliitilist otsust.

"Seda, et me saame olemasolevast süsteemist rohkem välja väänata, öeldes et raha juurde ei tule, töötage rohkem, paremini, kiiremini - ma ei näe ka, et ka see oleks võimalik, olukorras, kus meil 75-aastaste ja vanemate inimeste osakaal ühiskonnas kahekordistub. Meil on kindlasti neile kaasaegse ravi tagamiseks vaja ka rohkem vahendeid. Raha leidmine on oluliselt lihtsam probleem kui tervishoiutöötajate leidmine ja koolitamine. Nii et rahastamise osas ongi vaja teha poliitiline otsus, kuidas järk-järgult hakata tervishoidu suunatavat maksuraha kasvatama. Üks ettepanek on teha seda näiteks laste eest, nii nagu riik mittetöötavate pensionäride eest panustab tervisekassasse, et seda võiks teha ka laste eest," rääkis Sikkut.

Veel üks võimalus, mis aitaks eelarvet selgemalt suunata, oleks rahastuse osaline sidumine patsiendi kogemusega. Seda pooldavad nii Reformierakond, sotsiaaldemokraadid kui ka Isamaa.

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart aga seda mõtet võimalikuks ei pea.

"Ma arvan, et see mõte ei ole realiseeritav, sest iga hindamine on subjektiivne. Subjektiivne hindamine tähendab vaidlusohtu ja see omakorda tähendab rohkem pingeid ja probleeme kui lahendusi. Seega, mida tuleb reaalselt üle vaadata, mis on prioriteetsed valdkonnad, kuhu on vaja suunata vahendeid - tuleb infosüsteemi tervishoius arendada," ütles Kõlvart.

Riigikontrolli viimane audit viitas ka reformide ja arengukavade rohkusele, mis tegelikku ellu tihti ei jõua. Näiteks tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ühendamise võimalusi on analüüsitud ligi 10 aastat ning seda reformi plaanitakse järgmise aasta suvest rakendama hakata. Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond näevad muutuses kokkuhoidu, Isamaa ütleb, et tegelik elu jääb rahapuuduse taha.

"Iseenesest õige, et me tahame ennetada probleeme, aga see kukub välja jälle, et ilus idee, aga teostuseks pole raha. See on juba pandeemiline Eesti riigis, et me toodame ilusaid projekte lauasahtlitesse, strateegiaid lauasahtlitesse, ka majade projekte lauasahtlitesse. Sinna kulutame hulga võhma, energiat, visioonid, üllad mõtted, aga tegelikusesse see ei jõua, sest meil ei ole nii palju võimalik sinna kulutada. Tervisekassa miinus, mis on ju nagunii lekkiv kott, lekib veel suuremalt, kui me ei vaata teisi kuluridasid ja ei tee seal kokkuhoidu ega jaga teenuseid selliselt, et me kusagil ei dubleeri neid," rääkis Isamaa aseesimees Riina Solman.