Rock-ooperi korraldaja: mul pole õiguslikku alust koroonatõendit nõuda

{{1627293120000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tartu laulupeo peakontsert Tartu lauluväljakul. Autor/allikas: Maanus Kullamaa

Uus nädal toob suurüritustele uued koroonareeglid. Piirangute raames väheneb üritustest osavõtjate piirarv, ürituste korraldajad aga põrkuvad nii teadmatuse kui juriidiliste probleemidega.

5. augustil esietendub Tartu lauluväljakul rokkooper "Johnny", mille peaprodutsendi Mihkel Trumani sõnul on nad sündmust planeerinud juba poolteist aastat. Publikuarvu kohta langetasid nad otsuse kevadel: ühele etendusele lubatakse 3000 inimest.

Valitsus otsustas aga möödunud nädalal, et üritustel ja tegevustes, mille eel ei kontrollita külastajate nakkusohutust ehk tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või negatiivse testi kohta, on alates 2. augustist siseruumides lubatud kuni 500 ning õues kuni 1500 osalejat. 

Nüüd peavad korraldajad mõtlema, kas vähendada publikuarvu või hakata sissepääsul nõudma külastaja nakkusohutust kinnitavat tõendit. Kui esimene variant tähendaks suure ja kuluka produktsiooni tõttu kahjumi tekkimist, siis tõendi nõudmine tekitab lisaks juriidilisi probleeme.

"Me võime tõendit küsida, aga õiguslikku alust sellele, et inimene seda ka näitama peab, ei ole," selgitas Truman sündmuste korraldajate keerulist olukorda. "Praegu on kontserdikorraldajale lükatud peale ülesanne, mida ei ole tegelikult tema pädevuses üldse teha. Kuni pole riiklikku eriolukorda, puudub õiguslik alus inimese tervisliku seisundi kohta küsida, sest need kuuluvad isikuandmete alla, mis on salajased."

Truman tõi näite, et pileti ostnud inimestega on korraldajad sõlminud ostu-müügilepingu ja neil pole õigust seda tühistada, kui inimene peaks näiteks keelduma oma tõendi näitamisest.

Nende ürituse ainus tuluallikas ongi piletitulu, millest omakorda sõltub sündmuse korraldamise planeerimine ja inimestele makstav palk.

Trumani sõnul on riigi tasandil lubatud küll, et piirangute kehtestamist antakse kaks nädalat ette teada, kuid sellest ei ole palju abi. "Paraku kahe nädalaga ei korralda mitte midagi – ei ühtegi festivali ega suurlavastust. Tegelikult see kaks nädalat ei aita absoluutselt mitte kedagi."

Truman leiab, et riik peaks leidma variandid, kuidas kultuuriüritusi hoopis ohutult korraldada.

Samuti tuleks Trumani sõnul leida lahendus küsimusele, kes peab katma kulud, kui väravas inimesi massiliselt testima hakatakse. Trumani hinnangul tähendaks nende puhul see igal etendusel umbes 30 000 euro suurust lisakulu, aga kas selle peaks kandma inimene ise, korraldaja või hoopis riik, vajaks paikapanemist.

"Ma ei ole üldse vastu sellele, mina olen valmis tegema ja kontrollima, aga küsimus ongi finantsiline – see on küllalt kallis lõbu, et seda lihtsalt nii palju teha," sõnas Truman.

"Meie ju ei taha, et keegi haigestuks või midagi hullemat juhtuks," selgitas Truman korraldajate huvi. "Meie huvides on ikkagi see, et inimesed tunneksid end kohapeal võimalikult turvaliselt, neil oleks seal hea olla ja kõik lahkuksid tervena."

Riigikantselei kinnitab koroonatõendi nõudmise õigust

Riigikantseleist kinnitati päeva jooksul, et ürituse korraldajal on siiski vastavalt valitsuse 14. juunil jõustunud korrale õigus ja õiguslik alus koroonatõendit pealtvaatajatelt nõuda. "Tuleb meeles pidada, et üritustel osalemine on isikute jaoks vabatahtlik, mitte kohustuslik, seega ei ole korraldajal õigust tõendi esitamisest keeldujaid üritustele lasta, kui üritusele pääsemise tingimuseks on COVID-19 tõend."

Samuti soovitatakse ürituste korraldajatel suhelda terviseametiga, kes saab nõustada, kuidas üritusi ohutult läbi viia.

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: