Pelmeenide vormimine pole sugugi raske. Tainas, hakkliha, natuke pealehakkamist ja näpuosavust. Keeruline on aga pelmeene esimest korda elus vene keeles valmistada. Poole tunni möödudes hakkasid aga raskemadki sõnad pähe jääma.

"Mul koolis on natuke raskusi vene keelega, meil tegelikult tervel klassil, nii et meie klassist tuli viis õpilast siia laagrisse," rääkis Luukas Samuel Alton "Aktuaalsele kaamerale".

Multilingua Keelekeskus on varemgi saatnud noori keelepraktikale näiteks Venemaale, kuid suletud piiride tingimustes on kodumaine Narva vene keele õppimiseks parim koht.

"Ja siis nad kuulevadki vene keelt enda ümber, poes, kus iganes, tänaval. Ei ole tühja õppimine, see keel ongi päriselt olemas, nad ei pea koolis õppima surnud keelt," ütles laagri korraldaja Hannela Tamagno.

Õpetaja ülesanne on keele omandamine võimalikult maitsvaks muuta ja pelmeenid sobivad selleks väga hästi.

"Pelmeenid on vene kultuuri maitse. Võib öelda, et pelmeenid on koostöö. Kui me midagi koos teeme ja samal ajal õpime. Sellist koostööd on vaja kõikjal, mida me ka ei teeks. Koos õppides, mängides ja elades," rääkis vene keele õpetaja Jelena Naumova.

Väidetavalt on vene keele oskus trumbiks tööturul, kuid noored nii kaugele veel ei vaata.

"Kui sa lähed näiteks kunagi Venemaale ja tahad süüa tellida. Ja Eestis läheb ka vahest vaja. Näiteks siis, kui Narva tuled, siis on hea vene keelt osata," tõdes Natali Erman.

Esimene vene keele suvelaager kestab Narvas neljapäevani.