Andres Laiapea: milline on plaan B kohalikeks valimisteks?

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Andres Laiapea Autor/allikas: Erakogu

Käes on viimane aeg mõelda selle peale, kuidas viia kohalikud valimised sügisel läbi ka siis, kui inimesed ei saa käia vabalt hääletamas valimisjaoskondades, leiab Andres Laiapea.

2020. aasta kevadel, kui koroonakriis alles algas, andis Ungari parlament peaminister Viktor Orbanile tähtajatu õiguse juhtida riiki ainult oma dekreetide ja määrustega, peatades eriolukorra ajaks ka valimiste ja rahvahääletuste läbiviimise. Opositsioon süüdistas teda küll riigipöördes ja "koroonadiktatuuri" kehtestamises, kuid valimisi ja rahvahääletusi lükati siis tegelikult edasi paljudes riikides.

Poola võimupartei Õigus ja Õiglus otsustas esialgu presidendivalimisi mitte edasi lükata, aga loetud päevad enne nende kavandatud toimumist seda siiski tehti. Sealne opositsioon oli süüdistanud võimukandjaid selles, et valimiste läbiviimisega seataks ohtu inimeste elud.

"Damned if you do, damned if you don't," ütlevad selle kohta inglased.

Kirjutasin toonase peaministripartei häälekandjas Kesknädal korduvalt, et vältimaks võimalust sarnasteks arenguteks Eestis, tuleks valmistuda ka olukorraks, et koroonaviirus jääb ringlema pikemaks ajaks. Eriolukord ei pea tingimata tähendama valimiste ärajätmist või edasilükkamist.

Riigis, kus on kasutusel elektrooniline hääletamine interneti kaudu, ei oleks raske viia valimisi vajaduse korral läbi ainult sel teel, kuid selleks on vaja panna eelnevalt paika õiguslikud alused, mis seda teha võimaldaksid. Paraku ei võtnud neid hoiatusi tõsiselt isegi Keskerakonna enda poliitikud, rääkimata teistest.

Möödunud on enam kui aasta ning nüüd liigub riik taas mööda piirangute järk-järgulise karmistamise teed. Kohalike valimiste alguseni on jäänud vaid napilt paar kuud. Ettekujutus, et selleks ajaks on olukord koroonarindel paranenud, näib olevat soovmõtlemine. Pigem võime hakata jõudma siis hoopis kolmanda laine haripunkti.

Kuidas need valimised sellisel juhul läbi viiakse?

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 näeb küll ette võimaluse kohaliku omavalitsuse volikogu volituste perioodi teatud erandlikel juhtudel lühendada, aga mitte pikendada. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses on sätestatud võimalus valimisi konkreetses vallas või linnas kuni ühe kuu võrra edasi lükata, kuid seda üksnes juhul, kui registreerimiseks ei ole esitatud piisavalt kandidaate.

Eestis hetkel kehtivad seadused ei võimalda lükata valimisi edasi nakkushaiguste levimise tõkestamiseks, nagu on juba märkinud ka õiguskantsleri kantselei direktor ja vabariigi valimiskomisjoni liige Olari Koppel. Seega peaksid need toimuma nüüd ikkagi ettenähtud ajal.

Samal ajal annab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus terviseametile õiguse kehtestada piiranguid inimeste liikumisvabadusele. Kui nendega kaasneb oluline ühiskondlik mõju, tuleb seda teha valitsuse korraldusega. Valitsus võib nähtavasti kehtestada reegli, et oktoobris lastakse valimisjaoskondadesse ainult neid, kes esitavad tõendi vaktsineerimise, haiguse läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta.

Selline piirang nõuaks aga mitte üksnes märkimisväärseid lisakulutusi, sest keegi peaks hakkama neid tõendeid valimisjaoskondade ustel kontrollima, vaid kutsuks kindlasti esile ka arvukalt konflikte ja vaidlusi inimestega, kes leiavad, et kehtestatud piirang on õigusvastane ning kujutab endast sisuliselt segregatsiooni, apartheidi vms kehtestamist.

Koroonakriis on mõjunud meie ühiskonnale juba niigi väga lõhestavalt. Minu arvates võiks valitsus üritada olukorda selles osas enam mitte hullemaks teha.

Ka valimisjaoskondades lihtsalt maskikandmise kohustuse kehtestamine oleks äärmiselt problemaatiline, sest see raskendaks ju oluliselt valijate isikusamasuse kontrollimist. Hääletamissedeli saamiseks tuleb esitada jaoskonnas isikut tõendav dokument. Kui inimene kannab maski, on jaoskonnakomisjoni liikmetel keeruline kindlaks teha, kas selle esitab dokumendi tegelik omanik.

Näib, et kõige valutum ja parem oleks viia need valimised läbi üksnes elektroonilisel teel. Tehniliselt ei tohiks see olla ületamatult keeruline, aga ainult tehnilisest lahendusest ei piisa – vaja on ka laiapõhjalist poliitilist kokkulepet selle kohta, millistel tingimustel ja millises olukorras võivad valimised piirduda Eestis ainult e-hääletamisega. See on teema, mida riigikogu oleks pidanud hakkama tõsiselt arutama juba vähemalt aasta tagasi. Praegu on viimane aeg seda päriselt teha.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: