"Lõppev nädal tõi selle sõnumi, et riigikogu esimees, Keskerakonna esimees Jüri Ratas ja Reformierakonna esimees Kaja Kallase käisid parlamendierakondade juhtidele välja võimaliku presidendikandidaadina teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere, kes on üks väheseid, kes on öelnud ise jah," rääkis Sildam.

Lisaks Soomerele on jah-sõna andnud EKRE kandidaat Henn Põlluaas ja ise end välja pakkunud Kaimar Karu.

Soomere on huvi presidendiameti vastu kinnitanud juba kevadest, kuid seni pole erakonnad pidanud teda tõsiseks kandidaadiks. "Seda pilti ei muutnud ka eriti usutavamaks Saku valla valimisliidu toetus temale ja valimisliidu poolt Soomere kui presidendikandidaadi kandidaadi üles tõstmine," märkis Sildam.

Samosti hinnangul jääb tõenäosus, et Soomerest saaks Eesti president, alla poole, Sildami hinnangul on see praeguseks 50-50.

Sildami sõnul võib pidada siiraks Jüri Ratase väljaütlemist, et ta ei kavatse valimiskogus presidendiks kandideerida. "Jüri Ratas saab väga hästi aru pärast kõike, mida ta on öelnud enda osalemise või mitteosalemise kohta presidendivalimistel, kui tekib valimiskogus olukord, kus Jüri Ratas laseb ennast üles panna ja on kandidaat, siis see on selle valitsuse luigelaul. Mis on Reformierakondlaste motiiv sellisel juhul toetada Jüri Ratast?" küsis ta.

See võiks tähendada valitsuse lagunemist, aga ka Keskerakonnal pole tõenäoliselt huvi EKRE ja Isamaa kolmikliidu tagasi toomiseks.

Sildami sõnul Keskerakond tõenäoliselt toetab Soomeret ja ka Kaja Kallas võib soovida näidata edu presidendivalimistel. "Kuigi ma saan aru, et Reformierakonnas on üksjagu skeptikuid. Ja mitte ainult Reformierakonna, vaid ka Isamaa ja Sotsiaaldemokraatide skeptikute jaoks on küsimus, et milline on Soomere puutumus välis- ja julgeolekupoliitikasse järjest turbulentsemaks muutuvas maailmas," märkis ta.

Samosti sõnul võiks presidendikandidaadil olla nendes valdkondades ette näidata mingit sorti kogemus.

Soomere kohtub tuleval nädalal ka riigikogus kolme fraktsiooniga. "Mõni inimene on öelnud, et kui Soomere fraktsioonidega kohtudes nendele küsimustele vastates suuri vigu ei tee, siis tegelikult nii sotsid kui Isamaa ei taha olla presidendivalimiste nurjajad," sõnas Sildam.

Samosti hinnangul on oluline pidada silmas ka kohalike valimiste perspektiivi. "Nii sotsidel kui isamaal kui ilmselt reformierakonnal ja keskerakonnal erinevalt EKREst on üks motivaator, mida pole siin puudutanud – meil on tegelikult kahe ja poole kuu pärast kohalikud valimised, millest pole üldse juttu olnud. Mitmed erakonnad on oma nimekirju valmis saamas, kampaaniaid valmis tegemas ja keegi ei taha, et presidendivalmiste rong sõidaks kohalikesse valimistesse sisse," rääkis ta.

Samosti sõnul pole see teistele erakondadele perspektiiv, mida vaadataks rahuloluga.

"Kui presidendivalimiste asi jääb venima, siis tegelikult see tülpimus, mis on valijates, kajastub ka suhtumises konkreetsetesse erakondadesse, kes on võimul või parlamendis ja ega keegi sellist negatiivset kuvandit ei taha," rääkis Sildam.