Gert Kiiler: puudedraama Viljandis — puudu on asjalikust arutelust

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Gert Kiiler Autor/allikas: ERR

Kas tõesti on Viljandi kogukond lõhki: ühed tahavad puid, teised rattateed? Või unustasid linnavõimud kergliiklusteest rääkides kohalikele täpsustamast, et see tuleb puude langetamise hinnaga? Kogukonda puudutavad muudatused tuleks võimalikult vara suure kella külge panna, sest ega lõpuni neid varjata ei saa, kirjutab Gert Kiiler.

Kui Eesti laiem avalikkus on viimase kuu jooksul kuulnud eelkõige Haapsalu peatänava uueks ehitamisega seotud puude mahavõtmisest ja sellele vastuseisust, siis samasugune vastuolu on üles kerkinud ka Viljandis. Tegelikult on siin koguni üheaegselt kaks sellist juhtumit.

Esiteks läbib uuenduskuuri Tartu poolt Viljandisse tuleku peamine tee Uus tänav ja teiseks toimuvad mahukad ehitustööd vanalinnas asuval Tartu tänaval. Kui viimati mainitul peaks sae alla minema ligikaudu kümmekond vanemat pärna, siis Uuel tänaval tabab sama saatus juba peaaegu pooltsada erinevast liigist puud.

Normaalse diskussiooni tapmine

Enne kui rääkida konkreetsetest puudest ei saa muidugi kuidagi mööda minna kogu kajast, mis seoses plaanitavate töödega seoses on (eelkõige erinevate Facebooki-lehekülgede kaudu) tõstatunud.

Paraku on seal pilt selline nagu iga vähegi kirgi kütva teema puhul — konkreetse juhtumi rahuliku ja asjaliku analüüsimise ja arutelu asemel tõmmatakse saag käima täiel võimsusel ja lahmitakse nagu jõud jaksab. Eelkõige kostub see puude mahavõtmise vastaste poolelt, mis omakorda tapab igasuguse normaalse diskussiooni.

Küllap on selle põhjuseks väikelinna puhul nii isiklikud antipaatiad, lähenevad valimised, aga ka osade inimeste kalduvus iga sellise tundliku teema puhul mõõdutundetult lahmida.

Selle viimase alla kannan eelkõige jutud sellest, kuidas "Viljandist on saanud või kohe saamas kivilinn, kus pole ühtegi varjulist kohta". Tule Heldur appi! Viljandi on väga-väga roheline linn ja laias laastus pole siin puude ega rohelusega mingit probleemi.

Ka jutud sellest, et kui need puud, mille mahavõtmist praegu planeeritakse, kaovad, siis ei saa inimesed enam tänaval liikudes puude alla varju minna ja kõrbevad ära, on pehmelt öeldes liialdus. Sel juhul ei saaks osad inimesed juba nüüd mitmetel südalinna tänavatel üldse liikuda, sest olenemata praeguse linnavalitsuse tegemistest on meie muidu rohelises linnas tänavalõike, kus ei ole aastakümneid kõrghaljastust olnud ja ei saa ka kunagi praktilistel põhjustel olema.

Üks põhimõtteliste linnavalitsuse kriitikute väiteid on ka see, et kuigi praegused tööd mõjutavad vaid ühte tänavat ja ühte pargiosa, siis küllap ongi see linnavõimude taktika, mis laieneb kogu linnale ning varsti ongi Viljandi suurtest puudest tühi. See on muidugi sama mõistlik jutt, et kui võeti vastu siia paarsada pagulast, siis kohe tulevad miljonid järele.

Kuna suur kuumus on sel suvel nii meil kui ka üle maailma aktuaalne teema, siis kasutatakse Viljandi teema puhul illustratsioonidena pilte maailma suurlinnadest, kus tõesti puudevabadele tänavatele on märgitud temperatuurid asfaldil ja selle kohal. Võrreldakse võrreldamatut!

Ma saan aru, et selline lahmimine on tänase sotsiaalmeediakeskse maailma puhul, kus igaühel on võimalik peaaegu iga oma mõtet ilma mingi filtrita välgukiirusel tiražeerida ja mõttekaaslastelt toetust saada, paratamatus, mille kritiseerimisele ei peaks energiat kulutama, kuid häiriv on see ikka. Eelkõige just seetõttu, et tapab aruka diskussiooni.

Mind vähemalt tegi see kohe ettevaatlikuks ja pigem kaldusin puude teemal linnavalitsuse poole, sest on selge, et kõnealused tänavad vajavad uuendamist ja riigipoolne toetus võimaldab seda teha täismahus, mitte lihtsalt järjekordselt auke üle pinnates. Aga igaks juhuks läksin asja ka oma silmaga vaatama, mis on igasuguseid seisukohti võttes muidugi alati tark tegu (nii mitmedki kõvemini karjujad ei paistnud muidugi üldse kohalikud elanikud olevat).

Enamik suurtest puudest võiks alles jääda

Kogu mu eelnev jutt ei tähendanud seda, et ma arvaksin, et need (Uue tänava) puud tulekski kindlalt maha võtta. Kohapeal jõudsin üsna pea veendumusele — olemata muidugi mingi spetsialist —, et enamik suurtest puudest võiks rahulikult alles jääda. Pean nüüd muidugi täpsustama, et kõnealused puud ei jää ette mitte sõidutee uuendamisele, vaid selle kõrvale rajatavale kergliiklusteele.

See tundub üldse paras paradoks olevat, sest jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud tee on ju rohelise mõtteviisi selge osa. Mitteviljandlastele võin täie veendumusega öelda, et tegemist pole absoluutselt mingi tiheda jalgratturite-jalakäijate marsruudiga ja klassikalise laia kergliiklustee rajamine sinna pole sugugi hädavajalik.

Linnas on palju kitsamaid ja tihedama kasutusega kõnniteid (kasvõi Valuoja viadukt), kus samuti saadakse ilma spetsiaalse teeta hakkama ja samas selliseid, mis vajaksid seda palju rohkem. Oleks täiesti piisav, kui olemasolev ja seni tõesti väga hullus seisukohas olev tee saaks lihtsalt korraliku uue katte ja tegelikult oleks seda võimalik ka mõlemast servast paarkümmend sentimeetrit ilma puid kahjustamata laiendada.

Linnavalitsuse esindaja väitis Sakalas, et kergliiklusteed olid võimudelt soovinud just sealsed kohalikud elanikud, puude kaitsjad väidavad jällegi, et just nende selja taga on kohalikud elanikud.

Kas siis tõesti on kogukond lõhki:  ühed tahavad puid, teised rattateed? Või unustasid linnavõimud kergliiklusteest rääkides kohalikele täpsustamast, et see tuleb puude langetamise hinnaga? Ei oska kahjuks öelda ja pole ka ühe või teise poole nimekirju näinud. On lihtsalt väited.

Taaskord on aga osad puudekaitsjad vindi üle keeranud väidetega nagu kaoks raietööde tõttu kogu tänavalõigu ulatuses suured puud, mille all inimesed saaksid päikese eest varju otsida. Suurte puudeta jääb ehk sajameetrine lõik, edasi on kõrval juba suurte puudega Lastepark. Mitmed selleäärsed puud ulatuvad oma okstega ka sellesama tee kohale.

Samal tundub mulle, et selle kergliiklustee rajamine on linnavõimudele ikkagi põhimõtteliselt oluline, sest alati on hea raporteerida (enne valimisi kokkuvõtteid tehes näiteks), et meie valitsemise ajal ehitati linna nii ja nii palju meetreid kergliiklusteid. Ja kuna raha oli tänava renoveerimiseks niikuinii olemas, siis oli lihtne kergliiklustee sinna sisse kirjutada: kui juba teeme, siis täie laksuga.

Hoopis keerulisem, kui mitte võimatu oleks olnud sealt eelarvest seda raha liigutada mingi vajalikuma kergliiklustee jaoks, sest väljastpoolt tulevad toetused on ju alati seotud mingi konkreetse objektiga. Võta või jäta!

See, et teema nii palavalt tõstatus just siis, kui saemees piltlikult öeldes juba puu kõrval seisab, on jällegi vaidlemise küsimus. Üks pool ütleb, et kus te enne olite oma protestidega, teine jällegi, et miks meile muudatusi ei tutvustatud õigel ajal ja arutelu ei korraldatud.

Tihti on sellisel puhul mõlemal poolel natuke õigus: linnavõimud on kuskil ajalehe kuulutusteveerul andnud peenes kirjas teada, et on algatatud sellised ja sellised planeeringud, aga kes seda ikka tähele paneb. Märgatakse alles siis, kui tehnika on kohal ja puudel ristid peal. Umbes sama värk, mis metsade mahavõtmisega.

Ma tõesti ei saa aru, kuidas linnavõimud ikka veel sellise reha otsa saavad astuda — on meil ju sarnaseid kogemusi olnud Eestis küllaga. Sellised kogukonda puudutavad muudatused tuleks võimalikult vara suure kella külge panna, sest ega lõpuni neid varjata ei saa.

Mainima pean veel ka seda, et osa puid, mis sae alla lähevad ei tohiks kuidagi kergliiklusteele ette jääda, tundub, et nende mahavõtmise põhjus on see, et nad hakkaksid rikkuma üldist uut planeeritud haljastuspilti.

Ahjaa, ennist jäi mainimata, et maha võetud puude asemele ei jää tühi koht, vaid asemele istutatakse palju ilusaid ja efektseid puid ning põõsaid (ida-mariõunapuud, viirpuud, ebajasmiinid, enelad).

Tundub, et tahetakse hoida ühist stiili kogu renoveeritava tee ulatuses ja minu jaoks on see taas arusaamatu otsus, oleks täiesti vabalt võinud pool uuenevast tänavast (kus praegu niikuinii kõrghaljastust pole) teha uues stiilis ja ülejäänud osa jätta vanade puudega.

Viljandi-sugune väikelinn ei vaja sellist peaaegu kilomeetri pikkust ühetaolist kujundust, niikuinii on siin kvartalid eriilmelised ja see ongi üks linna võludest. Aga võib-olla olid sel inimesel, kes laua taga projekti joonistas omad nägemused terviklikust lahendusest ja kõrvalekalded sellest olid välistatud.

Parkimiskohad ja roheline keskkond

Pean nüüd enne lõppu veel lühidalt peatuma ka teise puudetüli juures.

Tartu tänava kümme suurt pärna peavad sae alla minema seetõttu, et tänavat renoveerides kaovad osad parkimiskohad ära ja puude mahavõtmise abil saab keskväljaku äärset parklat poole võrra suurendada.

Abilinnapea Kalvi Märtin nentis Sakalas, et ega väga palju võrreldes varasemaga parkimiskohti juurde ei tule. Olen veendunud, et need üksikud lisanduvad parkimiskohad ei paranda vanalinna parkimisprobleemi ja sealsete äride edukust kuigivõrd ja ega vanalinna peagi autoga iga ukse ette saama. Ma ise pargin samuti läheduses asuva kaubamaja hoovi suurele parkimisplatsile ja käin need mõned sajad meetrid, mis vaja, jala.

Konks paistab hoopis olevat selles, et suur osa tänava uuendamise rahast tuleb ettevõtluse arendamiseks mõeldud toetusmeetme kaudu ja sealne reegel nõuab, et töö tulemusel peab suurenema parkimiskohtade arv.

Minu arust on taoliste klauslitega toetused ammu ajale jalgu jäänud ja tunduvad õigustatuna ehk vaid n-ö Exceli tabelit pidades, mitte aga konkreetsete oludega tutvudes. Meil on varemgi olnud näiteks juhtum, kus sama meetme kaudu renoveeriti linna servas ära kaks tööstusega seotud tänavat, samal ajal nende kahe tänava vahelise kolmanda tänava suhteliselt lühikest juppi ei tunnistatud rahastuse tingimustele vastavaks.

Kui vaadata, milliseid jubedaid pilte meile lähituleviku kliimast praegu maalitakse, siis oleks pigem loogiline, et parkimiskohtade asemel tuleks sisse tingimustesse kirjutada hoopis rohelise keskkonnaga seotud nõudeid.

Taaskord väidan, et nende kümne puu mahavõtmine (tuleb ka asendushaljastus — lähedusse istutatakse püramiidtammed ja toomingad) ei ole mingi maailma lõpp ja ei muuda Viljandit betoonkõrbeks, aga siiski ei näe ma küll, et praeguseid puid säästes ühe peatänava uuendamine kuidagi kannataks.

Milline on nende kahe juhtumi lõpplahendus ja kas puid on veel võimalik säästa, ei oska ma praegusel hetkel öelda. Nüüd hakati internetis puude kaitseks allkirju koguma ja neljapäeva hommikul toimub nende allesjätmise toetuseks kohapeal meeleavaldus.

Küll tahan siiralt loota, et järgmisel korral suudetaks praeguseid vigu ometigi vältida ning leitaks kõigile osapooli arvestav lahendus. Ja see kõik toimuks ilma lahmimata, asjaliku arutelu käigus.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: