"Minu arust on vale see, et praegust poliitikat aetakse eelmise viirustüve (nn Briti tüvi) andmete põhjal, kus vaktsiinid olid täiesti tõhusad. Praegu ma ei ütle, et peaks kõik täielikult ümber vaatama, aga kindlasti peaks tegema kohandusi sellesse, kuidas ühiskonda püütakse toimimas hoida ja kes kus käima peab," rääkis Haljasorg "Terevisioonis".

Ta ütles oma mõtte selgituseks, et koroonaviiruse delta variant on teistsugune variant ja temaga tuleb käituda teistmoodi. "Mitte istuda kuskil aprillis, mais antud lühikest poliitilist profiiti lubavates lubadustes kinni. Tuleb edasi liikuda, aga mul on tunne, et poliitikas on seda vähe tehtud ja ka meedias laiemalt. Unustatakse ära, et meil on uus olukord."

Selleks, et midagi teisiti teha, tuleks Haljasoru hinnangul vaadata pigem sotsiaalteadlaste poole. "Praegu oleme meie n-ö numbriteadlastena andnud nõu või rääkinud numbripoliitikutega. Aga taust on hoopis, hoopis laiem ja ühiskond on palju suurem kui mingi Exceli-tabel, millest meie suudame andmestikud välja võtta."

Küsimusele, kas ja kuidas peaks vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesi ühiskonnas erinevalt kohtlema, vastas Haljasorg, et tema bioloogina ei suuda suurt pilti selliselt kokku panna.

Piirangute kaotamise nimel välja käidud 80 protsendi inimeste vaktsineerituse saavutamist peab Haljasorg väga keeruliseks. "Delta variandi puhul arvatakse, et selle nakkuskordaja on palju suurem kui algsel tüvel, arvatakse, et vaktsineeritus peaks olema 90 protsenti," ütles Haljasorg ühiskonna turvalise avamise võimalustest rääkides.

Haljasorg tõdes, et koroonaviiruse vastu vaktsineeritud inimesed saavad nakkust märksa vähemal määral kui vaktsineerimata inimesed. "Vaktsiini kaitse on endiselt üpriski tõhus, ka delta tüve puhul," kinnitas teadlane. Aga kuidas on lood nakkuse edasikandmisega vaktsineeritud inimeste puhul, siis selle kohta andmed seni puuduvad.

"Praegusel hetkel lähtutakse sellest, et on võimalus, et saavad (vaktsineeritud nakkust edasi kanda – toim.), järelikult peaksime ka meie, vaktsineeritud, kandma maske, distantseeruma. Aga selle kohta tulemused hetkel puuduvad."

Viimased andmed näitavad, et kui ka vaktsineeritud inimene jääb haigeks, siis võrreldes vaktsineerimata haigetega on nihe kolm päeva umbes ehk kui vaktsineerimata inimene paraneb üheksa päevaga, siis vaktsineeritu on terve kuue päevaga. On olemas ka teoreetiline võimalus, et vaktsineeritud inimene paiskab viirust välja haiguse ajal, aga teada pole, kas viirus vaktsineeritud inimeste ninaneelus on sama elujõuline, kui ta on vaktsineerimata inimeste ninaneelus, kus ta teadaolevalt püsib väga hästi. Seda uuritakse, aga uuringuid ei ole kuigi lihtne teha, lisas Haljasorg.