Marju Himma: rahatarkuse saated kõnelevad rikaste ja vaestega erinevalt

Foto: Kairit Leibold /ERR

Pensionisamba raha viis palju inimesi poodidesse ostujanu rahuldama. Samal ajal jõudsid teleekraanidele rahatarkuse saated, mis lähemalt vaadates erinevad justkui sellest lähtuvalt, kui palju keegi potentsiaalselt sambast tagasi sai. Seda analüüsib Vikerraadio meediakommentaaris Marju Himma.

2008. aastal rääkis iga taksojuht investeerimisest ja raha paigutamisest. Pärast majandussurutise saabumist nentisid pankurid, et taksojuht-investorite tulek oli kriisi märk. Tosin aastat hiljem tärkab minus teatav äratundmine tollest ajast – kõik räägivad investeerimisest. 

Üle-eelmisel nädalal, kui teise pensionisamba rahakotirauad avanesid, kuulis vist igast meediakanalist sõnu investeerimine, finantsvabadus, aktsiad, varaklass…

Kindlasti mitte juhuslikult, vaid üsna täpselt planeeritult hakkasid telekanalid näitama infomeelelahutussaateid rahatarkusest. Võtsingi lähema sünteesimise alla kaks värsket rahatarkuse saadet, ühe ETV-st, teise TV3-st.

Päev pärast suure pensionirahalaeva saabumist, neljapäeva õhtul oli ETV eetris esimene osa viieosalisest sarjast "Rahamaraton", kus erinevad tuntud ja vähem tuntud inimesed jagavad oma kogemusi, kuidas nad "ei millestki" on kasvatanud meelerahufondi ja finantsvabaduse. 

Päris õige see siiski pole, et nad on "ei millestki" raha kasvatanud. Ennekõike ühendab kõiki saates osalejaid kaks asja: teadmistekapital ja enesedistsipliin. 

Saates jutustavad oma loo ilusad ja edukad. Nad on kaunid kui modellid ja kujutatud idüllilistes olustikes - modernsest linnakeskkonnast, koduse elutoani, rahustavast merekaldast, kaasaegse köögini. Mõnes mõttes on tegu justkui kõrgtrükis elustiiliajakirjaga, mis peaks inimesi ahvatlema oma rahaga vastutustundlikult ümber käima.

Keskmine mees ja pension

8. septembril alustas TV3-s saade "Mida teha oma rahaga?" Õigustatult küsivad inimesed sotsiaalmeedias, miks ei olnud saade eetris enne, kui raha laiali jagati ja inimesed selle ummisjalu elektroonikapoodidesse viisid. 

Saade on aga humoorikas, justkui ühe keskmise eesti mehe ja tema keskmise rahanatukese seiklus selles "investeerimise, finantsvabaduse ja meelerahufondide" sõnadevahus. Saatejuht proovib talupojatarkusega aru saada, kuidas rahapuu ikka kasvab, kui see istutada luksusautosse, krüptorahasse või tikutoosisuurusesse räämas korterisse. Sõnu "meelerahufond" ja "varaklass" enamasti ei kuule, sest nende tähendus selgitatakse ära päriseluliste näidete kaudu, lihtsale inimesele ja Exceli tabelita.

Paratamatult hakkab saate sõnumina domineerima laulu sisse pandud tarkus "kel on vähe või on natukene, sellel puudub helge tulevik". Nii on: kui raha tuli sambast tagasi vähe, siis pole seda ju ka kunagi varem kuigi palju rohkem olnud ning piskuga paradiisi ei ehita. Vähemalt selle saate soovituste põhjal mitte. 

Riigiamet vs. kommertspank

Kumbki saade pole telekanali enda algatus ega rahastus. ETV saadet on kirjade järgi toetanud rahandusministeerium tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kaudu. TV3 saadet toetab kommertspank, mis ühtlasi väljastab erinevat sorti kapitali- ja tarbimislaene. 

Meediauuringute kohaselt on nende kahe telekanali vaatajad pisut erinevad. ETV auditooriumi hulgas on rohkem kõrgharituid ja suurema sissetulekuga, oletatavasti ka mitmekülgsema rahatarkusega inimesi. TV3 vaatajaskonnas on nooremad, madalama haridustaseme ja vahest ka väiksema sissetulekuga inimesed. 

Võttes arvesse auditooriumide profiili ning rahastajate eesmärke, võib oletada, et ministeerium ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet tegid saate rikkamatele ja targematele. Kommertspank toetas aga pigem nende inimeste teadmisi, kes vajavad lihtsustatult selgitamist ning kelle võimalused investeerimiseks on nagunii piiratud.

Õng või kala?

Kahe saate keskne erinevus seisneb piltlikult selles, kas "kalamehele antakse õng või kala". ETV "Rahamaraton" räägib põhimõtetest, kuidas raha säästa ega eelda, et kellegi koduõuele oleks just pensionisamba rahalaev saabunud. Saateosalised jagavad näpunäiteid, kuidas pisitasa säästes saavutada suuri tulemusi ning kuidas üldse seada eesmärke, mis oleksid rahatargad. 

TV3 saade, nagu pealkirigi sedastab, tegeleb küsimusega, mida teha oma rahaga, viidates eeldusele, et see rahalaev just saabus. Näidete kaudu saab vaataja aru, mis on mõistlikum ja mis vähem arukam tegevus. Aga rahastajat arvesse võttes saab muidugi ka soovituse, kuidas õuele purjetanud rahalaeva pangalaenu sissemakseks või tarbimislaenu tagasi maksmiseks kasutada. 

Ehk üks saade õpetab põhimõtteid pikaajaliste tervislike rahaharjumuste kujundamiseks, teine annab õppetunde, kuidas rahast sassi aetud peas hetkeisu ohjeldada. Mõlemad on kahtlemata väärt vaatamist ning oma kasulikkuses ja meelelahutuslikkuses julgen neid soovitada vaadata koos lastega – vahest sellesse pensionisambasse investeerituna on need saated kõige tootlikumad.

Marju Himma on Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur ja Karlstadi Ülikooli järeldoktor.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: