Pensioniraha kättesaamine tõi kaupmeestele osturalli
Pensioni teisest sambast välja võetud raha läks suures osas kallite väike-laenude tagastamiseks. Kuid samas täitusid eelmise nädala lõpus ka kaubanduskeskused inimestega, kes ostsid kodumasinaid ja elektroonikat. Aga soetati ka reise, autosid ja kinnisvara. Täpsem ülevaade raha kulutamisest selgub mõne aja pärast. Kui suurt kahju pensionivara vähemine Eesti ühiskonnale teeb, selle saame teada alles paarikümne aasta pärast.
Sellist pilti nagu eelmisel nädalavahetusel kaubanduskeskuses, täna enam ei näe. 1, 3 miljardit eurot teisest sambast välja võetud raha langes vaid loetud päevadeks laviinina kaubandusse. Keskmiselt võeti fondidest välja 7200 eurot. Sellise raha eest saab endale lubada juba rohkem kui ostlemine poes, uhke lõunasöök või nädalalõpp spaas.
Eelmisel nädalavahetusel suurenes kaubanduskeskustes pensioniraha tõttu käive ligi 30 protsenti, elektroonikapoodides isegi lausa 40 protsenti.
Elektroonikaketi Klick juht Kaire Koik ütles, et eelmisel reedel oleks nende poeketis justkui jõulud saabunud.
"Kui neid eelmise aasta samasid päevasid võrrelda, siis oli kahekorde ja mõnes kohas kahepoolekordne, ent oli ka poode, kus oli kolmekorde kasv," kinnitas Klicki juhatuse liige Kaire Koik.
Kaubaks läksid kõik tooted, osteti ka tavapärasest kallimat elektroonikat.
"Keskmine ost tegi ka siin kergelt hinnatõusu. On näha, et inimesed tarbisid rohkem suuremaid asju," lisas Koik.
Kui tipptasemel teleka saab osta ka tuhande euro eest, siis unistuste reis on sellest kallim. Reise osteti eelmisel nädalal hoogsalt, ja seda mitte võrdluses eelmise - kriisiaastaga -, vaid mõne aasta taguse ajaga, mil reisimine oli aktiivne.
"Viimase nädala jooksul kasvas broneeringute arv umbes 30 protsenti. Nii võrdluses eelmise nädala kui ka näiteks 2019. aasta sama nädalaga," ütles TEZ Touri tegevjuht Svetlana Vertjanova.
Kuigi enamasti sooviti reisida Türki või Kreekasse, siis suurenes huvi ka kallimate reiside vastu.
Me näeme küll, jah, et inimesed on väsinud, on väsinud kogu sellest olukorrast, mis on siin kestnud kaks aastat. Me saame selliseid päringuid, et inimesed tahaks kuskile Maldiividele sõita näiteks," lisas Vertjanova.
Maldiividele sõit maksab umbes 2000 eurot, nii et neljaliikmelise perega ette võetud reis võib maksma minna kuni 8000 eurot, sõltuvalt laste vanusest.
Kuna uute autode ostmisel on praegu pikad järjekorrad, läheb praegu hästi kasutatud autode turul. Pensioniraha eest osteti kohe, ilma liisinguta välja odavamad autod. Neid enam saada polegi.
"7000-8000 on selline keskmine summa, mis kätte saadi. Kliendid jagunevadki üldjuhul kaheks: kes tahavad selle raha eest osta ilma liisinguta autot kohe välja ja kes teeb selle raha n-ö liisingu sissemakseks," ütles Nordauto juht Priit Ärmpalu. "Kui on sellist raha, siis vaadatakse võib-olla natuke uuemat, natuke kallimat autot, kindlasti on mõnevõrra ilma liisinguta ostetud autosid, ja kui on kallim auto, on ka liisingu sissemakse suurem. Liisingutest tulnud tagasisidet, et see raha on tulnud pensionifondidest."
Nordauto juhi sõnul osteti pensioniraha eest autosid tegelikult juba palju varem, lubadusega, et septembris makstakse tuttavatele võlad tagasi. Täpselt samamoodi aktiveerus ka kinnisvaraturg.
"Inimesed võtsid näiteks varem laenu sugulastelt ja just eesmärgiga, et nüüd septembris saavad pensionirahadega selle laenu tagasi maksta. Laenu võeti näiteks sissemakseks, uusarenduste puhul ka võlaõiguslepingu ehk broneerimislepingu sõlmimiseks. Loomulikult ostetakse ka suvekodusid, ostetakse odavamat kinnisvara kusagil Lõuna-Eestis," loetles kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi.
Pensioniraha tõttu muutus ka kinnisvara kallimaks.
"See ootus on juba mõjutanud hindu. See on olnud üks komponente, miks viimastel aastatel või viimasel aastal on toimunud see hinnatõus, loomulikult inflatsioonikartus, lihtsalt taastumine, pensionirahade ootamine oli kindlasti üks, mis seda mõjutas," selgitas Vähi.
Pensioniraha pidu saab aga peatselt läbi ja siis saabub hall argipäev. Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul pidasid prognoosid pensionivara vähenenemises paika ja seetõttu võib eeldada, et ka tarbijate käitumine vastab uuringutele.
"Umbes pool välja võetud rahast võiks minna tarbimisse, see on umbes pool miljardit. Ja see on päris suur raha hulk, sest kui me vaatame Eesti elanike tarbimist, siis see on olnud keskeltläbi üks miljard kuus, nii et see lisanduv hulk on umbes poole kuu jagu tarbimist. Nüüd on küsimus selles, kui kiiresti raha poodi viiakse. Esimesed uudised näitavad, et sellist soovi minna ostma on küll ja küll. Aga üldiselt kõik need inimesed, kes raha välja võtsid, ei ole sama kärsitud, ja me näeme veel kuude kaupa seda, et osa sellest raha viiakse poodi ja ostetakse, jõulud on tulemas," ütles Kattai.
Kattai hinnagul pole väga palju inimesi, kes suudaksid seda raha uuesti kasumlikult investeerida, kas siis väärtpaberitesse või kinnisvarasse paigutades. Need, kes suurte võlgade tõttu häda sunni raha välja võtavad, jäävad peatselt uuesti rahahätta. Kuidas väljavõetud pensioniraha kasutati, saab aga täpsemalt analüüsida tagantjärele.
"Praegu, kui me näemegi lisanduvat raha hulka majandusse ja see tekitab suurema ostulaine, elavdab majandust lühiajaliselt, see kõik on mööduv nähtus. Aasta-paari pärast on see unustatud, aga selle reformi tegelikke mõjusid näeme me alles paarikümne aasta pärast. Kui piltlikult öelda, siis selle praeguse otsuse ja raha välja võtmisega kirjutati 20 aasta pärast makse maksvatele inimestele paari tuhande eurone maksuarve," lisas Kattai.
Toimetaja: Merilin Pärli