Ministeerium soovib enne püsiühendust teha Suure väina allveeuuringu

Kuivastu sadam.
Kuivastu sadam. Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Kui arhitektide liit soovib, et võimalikule Suure väina sillale või tunnelile korraldatakse arhitektuurikonkurss, siis kultuuriministeerium tahab, et enne silla või tunneli ehitamist viidaks väinas läbi allveearheoloogiline uuring.

10. septembrini sai esitada ettepanekuid mandri ja Muhu vahelise Suure väina püsiühenduse lähteülesande ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõule. Nüüd hakatakse esitatud ettepanekuid läbi töötama ja neile vastama.

Üks ettepanekuid saabus kultuuriministeeriumilt, kelle hinnangul tuleks planeeritud alal teha veealune uuring.

Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits märkis, et Suures väinas ei ole teadaolevaid muistiseid või arheoloogilisi leiukohti või objekte, sest sellel alal ei ole varem kultuuripärandi väljaselgitamiseks uuringuid tehtud. Seetõttu tuleks tema hinnangul teha püsiühenduse ja selle mõjualal korraldada allveearheoloogiline uuring, mis oleks aluseks keskkonnamõjude hindamisel kultuuripärandile.

Sonariuuringuga selgitataks välja veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurkihi olemasolu ning seejärel need dokumenteeritaks, et hinnata nende seisukorda ja säilimise ulatust.

"Kultuuripärandi kaardistamine ja väljaselgitamine on Suure väina püsiühenduse alal oluline asjaolu ning ühtlasi ka vajalik pikaajalise tegevuse tegemisel merepõhjas, et tagada olemasoleva, kuid praegu teadmata veealuse kultuuripärandi säilimist," märkis Sits.

Sitsi sõnul välditaks enne võimalikke ehitustöid tehtava uuringuga olukorda, kus kultuuriväärtusliku leiu korral peaks tööd seisma panna.

Arhitektid tahavad arhitektuurikonkurssi

Arhitektide liit soovib omalt poolt, et olenemata sellest, kas rajatakse sild või tunnel, tuleb eriplaneeringusse sisse kirjutada nõue, et korraldada tuleb avalik arhitektuurivõistlus.

Arhitektid märkisid, et heaks näiteks sellest, kuidas taristuobjektid saavad luua kvaliteetset ruumi ning tugevat kohaidentiteeti, on läbi avaliku arhitektuurivõistluse rajatud kõrgepingemast "Soorebane", mis nende hinnangul on andnud tugeva ja positiivse ruumilise identiteedi Risti alevikule. 

"Suure väina silla või ka tunnelil (tunneli suudmetel) on ümbritsevale keskkonnale ja paikkonna asulatele oluline märgiline tähendus ja visuaalne mõju. Seega on oluline saada antud objektile parim arhitektuurne lahendus," leidis arhitektide liit.

Arhitektide sõnul on linnades oluliste objektide puhul avatud võistluse läbiviimise nõude sissekirjutamine juba tavaks saanud. "Seda nõuet peab rakendama ka märgiliste taristuobjektide puhul, kusjuures on oluline, et see nõue saaks sisse kirjutatud juba protsesside algstaadiumis," leidis arhitektide liit.

Püsiühenduse alternatiivid: trassid II ja III on silla trassid, IIIT tunneli trass. Autor/allikas: Skepast & Puhkim

Trassi valik seisab veel ees

Järgmiseks töötatakse eelnõule laekunud ettepanekud läbi, oktoobri keskel viiakse läbi avalikud arutelud, ütles ERR-ile rahandusministeeriumi nõunik Siim Orav.

Seejärel läheb eelnõu kooskõlastamisele ametiasutuste vahel, peale mida toimub eelnõu lõplik täiendamine ja dokument on valmis.

Siis alles algab riigi eriplaneeringu sisuline koostamine, ütles Orav.

Esimeses etapis ehk asukoha eelvaliku etapis viiakse läbi dokumendiga määratud uuringud ning trassialternatiivide võrdlus. Praegust praamiühendust võrreldakse kõigi trassialternatiividega. "Esimese etapi lõpuks saab selgeks, milline püsiühenduse liik ja trassialternatiiv osutub väljavalituks ning millega jätkub töö eriplaneeringu teises etapis ehk detailse lahenduse etapis," lausus Orav.

Orav märkis, et esimese etapi lõpuks võib selguda ka, et praegune praamiühendus osutub parimaks lahenduseks mandri ja suursaarte vahelise ühenduse tagamiseks. Sellega langeks silla või tunneli rajamine päevakorrast välja.

Kui siiski parimaks lahenduseks osutub mõni silla või tunneli alternatiiv, viiakse läbi riigi eriplaneeringu teine etapp. Selle lõpuks lahendatakse silla või tunneli alternatiiv detailse täpsusastmega. Lõplikult kehtestab eriplaneeringu valitsus.

Detailse lahenduse koostamine eelistatud asukohale on planeeritud toimuma aastatel 2025-2030, siis peaks koostatama ka silla või tunneli eelprojekt.

Suure väina püsiühenduse eskiisprojekti lähteülesandega saab tutvuda SIIN

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: