Kui inimene läheb poodi, ostab 10 000 euro eest kaupa ja võtab arve tasumiseks välja sularahapataka, peab poemüüja inimese tuvastama. Siseministeeriumi nõunik Mati Ombler ütleb, et sellest nõudest praegu suurt kasu pole, kuna rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmeid mõistetakse halvasti ja neid ka kohustatud isikud rakendavad seda ka ebapiisavalt. Muuhulgas teatatakse rahapesu andmebüroole kahtlastest tehingutest üsna harva.

Niisiis toetab siseministeerium Euroopa Komisjoni mõtet niisugused tehingud lihtsalt ära keelata. Oma ettepanekusse on komisjon ka väikese erandi jätnud. Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõuniku Sören Meiuse sõnul pääseks 10 000 euro piirangust eraisikutevahelised tehingud.

"Ehk siis on mõeldud äriühingute omavahelisi makseid ja makseid, mis on tarbija ja ettevõtte vahel," selgitas Meius.

Tema sõnul piirab sularahaga kauplemist kaks kolmandikku Euroopa Liidu riikidest. Näiteks Belgias on see piir 3000 eurot, Kreekas koguni 1500 eurot.

"Kasutatakse ära selliseid riike, kus sularahatehingutel mingeid piiranguid ei ole," märkis Meius.

Ärakasutajad on Euroopa Komisjoni hinnangul need, kes soovivad salaja terrorismi toetada või musta raha nii-öelda puhtaks pesta.

"Erinevad uuringud on viimaste aastate jooksul hinnanud, et maailma SKT-st vähemalt kaks protsenti leiab pesemist rahapesuskeemides. See on ikka vägagi arvestatav kuritegevuse vorm, mida takistada erinevate meetmetega. Ja üks nendest on piirata seda sularahakäivet. Või vähemalt proovida seda kontrollida," selgitas Ombler.

Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve räägib, et Eesti inimestest pisut enam kui kümme protsenti eelistab sularahavabasid makseid. Samas on kümnendik ka neid, kes arveldavad võimalusel just sularahas.

Sularahamaksete osakaal on aasta-aastalt pisut vähenenud. Aga ringluses on sularaha üha rohkem. Roosve sõnul hakkas sularaha hulk suurenema pärast eelmist majanduskriisi ja põhjuseid võib selleks olla palju.

"Mingis osas inimesed ja ka ettevõtted säästavad võib-olla rohkem sularahas kui enne viimast kriisi," ütles Roosve.

Teise võimaliku põhjusena tõi Roosve esile, et euro muutub üha populaarsemaks maksevahendiks ka väljaspool Euroopa Liitu.

"Eelkõige siin tuleb mainida väga suurte majandustega regioone, Aasiat eelkõige. Aga euro populaarsus on kasvanud oluliselt Lõuna-Ameerikas, isegi Põhja-Ameerikas, mis on kindlasti üllatus. Ja loomulikult ka meie lähinaabri ehk Venemaa majanduse juures on euro populaarsus kasvanud."

Roosve märgib, et sularaha on oluline ka toimepidevuse mõttes. Just selle pärast soovitab Eesti Pank Euroopa Komisjoni mõtet hoolega analüüsida.

"Teatud tehnoloogiliste tõrgete, katkestuste aga, hoidku jumal, ka mingisuguste diversioonide või häkkimise olukorras võib meil elektroonsete maksesüsteemide töö saada häiritud ja mitte mingil juhul ei tohiks maksed seiskuda."

Roosve tuletab meelde, et maksed on majanduse vereringe.

"Meie peame oma kohuseks rõhutada seda analüüsitäpsust, et see sularaha kasutamise piir ei tuleks liiga alla, et ta muutuks ohtlikuks raha kättesaamise seisukohalt. Ja et ta oleks mõistlik. Ja et see piir oleks tõesti rahapesu tõkestav, raskendav, aga ta ei tohiks mingil juhul inimeste igapäevaseid makseharjumusi ja igapäevast maksekeskkonda häirida."

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütleb, et need ajad, kui kinnisvara sularaha eest soetati, on ammu möödas: "Aina rohkem hakati küsima sularaha päritolu ja kuidagi kõik tehingu osapooled juba enam kui kümme aastat tagasi jõudsid järeldusele, et sularahaga arveldamine on ühelt poolt ebaturvaline ja kätkeb endas ka juriidilist riski."

Missuguses sektoris võivad enam kui 10 000-eurosed sularahamaksed veel au sees olla, Eestis täpselt uuritud pole. Teiste riikide andmete põhjal loetleb Roosve ehted, kunsti, eksklusiivsed disainielemendid.

"Aga ma olen küll veendunud, et Eestis see tegelikult suur ja põhimõtteline probleem ei ole," tunnistas ta.