Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas teisipäeval valitsuskabineti liikmetele COVID-19 vastase vaktsineerimise plaane lähikuudeks, sh lisadooside ja tõhustusdooside tegemise korraldust.

Kiik rääkis, et praeguseks on Eesti alustanud kolmandate dooside pakkumist – arsti otsusel saavad COVID-19 vaktsiini lisadoose nõrgenenud immuunsusega inimesed.

Eestis on umbes 23 000 immuunpuudulikusega patsienti, kes vajavad immuunvastuse saavutamiseks lisakogust vaktsiini ehk kolmandat süsti. Neid ka juba vaktsineeritakse.

"Tagantjärele tarkusena võib öelda, et teatud diagnooside puhul oleks pidanud kohe tegema kolmedoosilise vaktsineerimise kahe doosi asemel," sõnas Kiik.

Mõne haige puhul tehakse enne lisadoosi manustamist kindlaks antikehade olemasolu, aga teatud haiguste puhul on lisadoosi vajadus teada ka antikehi kontrollimata.

"Samuti oleme vastava müügiloa saamisel valmis kohe pakkuma mRNA vaktsiinidega tõhustusdoose, pidades silmas ennekõike kõrgemas nakkusriskis tervishoiutöötajaid ning hooldekodude elanikke ja töötajaid, kellel on vaktsineerimiskuuri lõpetamisest kõige enam aega möödas," rääkis Kiik.

Eksperdid soovitavad eristada kolmandate dooside puhul lisadoose ja tõhustusdoose. Lisadoosi vajavad vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks tõsise immuunpuudulikkusega inimesed, kellel ei teki kahe doosiga (Jansseni vaktsiini puhul ühe doosiga) vaktsineerimise järel piisavat kaitset, nt elundsiirdamisega haiged või pahaloomuliste kasvajatega inimesed, kes on immuunsupresseerival ravil.

Tõhustusdoosi võivad teatud aja möödudes vajada kõik vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Heidi Alasepa kinnitusel on riik teinud ettevalmistusi, et alustada tõhustusdooside pakkumisega niipea, kui selleks tekib võimalus ja vajadus. Kaardistatud on erinevad stsenaariumid ja sihtrühmad, Euroopa Liidu tasandil sõlmitud eelostulepingud vaktsiinitootjate Pfizer/BioNTechi ja Modernaga, valmis on vajalikud IT-lahendused kolme doosiga vaktsineeritud inimestele COVID-tõendi väljastamiseks.

"Koostöös valitsuse COVID-19 teadusnõukoja ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga jälgime tõhustusdooside kohta lisanduvaid teadusandmeid. Samuti ootame Euroopa Ravimiameti hinnangut Pfizer/BioNTechi tõhustusdoosi müügiloa taotlusele, mis peaks tulema oktoobri alguses," lisas Alasepp.

Esmalt saavad kolmanda süsti hooldekodude elanikud, töötajad ning meedikud

Esimeste seas hakatakse revaktsineerima hooldekodude elanikke ja töötajaid ning meedikuid.

"Esimesed tõenäolised isikud, kes hakkavad saama tõhustusdoose, on meil hooldekodu elanikud, arvestades nende kõrgemat riskigruppi kuuluvust. Ja järgmiseks võetakse tõenäoliselt ette eesliini töötajad, kellel oma tööalaselt on oluliselt kõrgem risk COVID-19 nakatuda," selgitas immunoprofülaktika komisjoni liige Krista Ress "Aktuaalsele kaamerale".

Tõhustusdoosi vajaduse aega arvestatakse vaktsiinikuuri lõpust alates ja hetkel ei ole veel täpselt otsustatud, millal on vaja teha tõhustusdoos, kuid kindlasti ei tehta seda Ressi sõnul esimese kuue kuu jooksul.

Seejärel hakatakse vaktsineerima eakaid ja järk-järgult kutsutakse süsti saama ka kõiki teisi, kuid nende uus kaitsepookimine sõltub vahepeal valmivate uuringute tulemustest.

"Me täna tegelikult ei tea, millal vajab keskealine terve inimene tõhustusdoosi. /.../Üldiselt on loogika selles, et inimesel peab olema eelmisest vaktsineerimiskuurist tõenäoliselt kaheksa kuud, võib-olla teatud sihtrühmadel veidi vähem, teatud sihtrühmadel veidi rohkem möödas," rääkis Kiik.

Inimestel on õigus kolmandast süstist keelduda, kuid Kiige sõnul ei pea hooldekodud hakkama uuesti lähedastelt nõusolekuid küsima.

"Praegu on eksperdid hinnanud, et tegelikult piisab sellest varasemast nõusolekust, kuna tegu on tõesti sama vaktsineerimise jätkamisega," ütles minister.

Euroopa Ravimiamet arutab praegu Pfizer/Biontechi müügiloataotlust ning kõigi eelduste kohaselt tehakse vastav otsus 4. oktoobril. Moderna tõhususdoosi müügiloa ajakava pole veel selge, ka pole veel selga, kas tõhususdoosiks on vaja tervet doosi või piisab poolest kogusest. Küll on juba otsustatud, et Jansseni ja Astra Zeneca vaktsiini tõhusdoosideks ei kasutata.

"Praegu käivad Euroopas tõesti ka debatid, kas pigem ristvaktsineerida või sama tootjaga edasi minna. Eesti puhul ma ei välista kumbagi varianti," ütles Kiik.