Inimesed testivad massiliselt koroonaviiruse antikehade hulka
Koroonaaeg on andnud inimestele uue võimaluse võrrelda ennast teistega – nüüd lastakse pärast vaktsineerimist massiliselt veeniverest määrata antikehade hulka. Tartu Ülikooli professori Kai Kisandi sõnul pole sel testil mõtet, sest antikehade vähenemine on vajalik, muidu ei suudaks organism teiste viirustega võidelda.
Paarikümne euro eest on võimalik lasta määrata koroonaviiruse antikehade hulka ja soovijatest pole puudu, vahendas "Aktuaalne kaamera". Ainuüksi Synlabi laboris on selliseid teste tehtud kümneid tuhandeid.
Kui mullu tunti huvi ega enda teadmata pole haigust läbi põetud, siis nüüd tahetakse teada, kui hästi vaktsiin toimis.
"Antikehade suuremad hulgad annavad kindlasti parema kaitse kui väiksemad, aga siin me hetkel veel ei oska numbriliselt tõlgendada, kui suur see hulk võiks olla, et see kaitse oleks väga hea," ütles Synlabi Tallinna labori infektsioonhaiguste valdkonna juht Paul Naaber.
Tartu Ülikooli rakulise immunoloogia professori Kai Kisandi sõnul antikehade tase organismis muutub aja jooksul ning antikehade vähenemine on tavaline ja organismi hakkamasaamiseks hädavajalik.
"Me ei suuda lihtsalt iga infektsioonitekitajaga kokkupuutumise järel hoida seda meeletult kõrget antikehade taset, meeletult kõrget plasmarakkude taset, mis toodavad antikehasid. Meil on vaja, et tekiks uusi B-rakke juurde, et me saaksime võidelda uute haigusetekitajatega ja selleks on vaja, et eelmised, mis on esimese laine antikehad ära teinud, vaikselt hääbuvad," selgitas Kisand.
Terve noor või keskealine inimene ei peaks professori sõnul muretsema, sest antikehade vähenemine ei tähenda, et inimese võime haigusetekitajale vastu seista kaob.
"Mälurakud hoiavad kaitset ka siis, kui antikehade arv on langenud. Tõepoolest, eriti selle tõttu ei ole mõtet antikehade taseme alusel inimestel endal mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Lisaks on meetodid erinevad, mis ühes või teises laboris tehakse ja selle tõttu on ka need väärtused erinevad," rääkis Kisand.
Paul Naabri sõnul on antikehade olemasolu vaktsineerimata inimesel sama kindel läbipõdemise kinnitus kui PCR-test. Samas koroonapassi asemel seda tõendit kasutada ei saaks.
"Läbipõdemise järgselt inimestel antikehade tasemed on suhteliselt varieeruvad ja pigem on see võrreldav sellega, et inimene on saanud ühe Pfizeri süsti," ütles Naaber.
Aga miks ikkagi antikehadest ja mälurakkudest hoolimata iga päev mõni vaktsineeritu või läbipõdenu haigestub?
"See deltaviirus paljuneb hästi kiiresti, hästi intensiivselt ülemistes hingamisteedes ja need vaktsiinid, mida praegu manustatakse lihasesse, tekitavad süsteemse immuunvastuse veres, aga see ei ole nii kõrge limaskestadel," selgitas Kisand.
Haigestumise vältimiseks oleks vaja limaskestadele manustatavat vaktsiini, mis annaks kohe viiruse sissetungi kohas kaitse ja väga tõhusalt hoiaks nakatumised ära.
Toimetaja: Merili Nael