Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et kõik Eesti telekanalid, sealhulgas Eesti Rahvusringhäälingu omad, saavad osa teleprogramme avalikkusele suunavate kaablioperaatorite teenitud tulust. Sellele eelnesid aastatepikkused arutelud lepinguliste suhete seaduslikkusest ja põhimõtetest, mille tulemusel selline ühine arusaam ka sündis.

Praegune katse pöörduda tagasi sajandi alguse diskussioonide juurde, nagu poleks ERR-il õigust tasu saada, ei ole korrektne, kuivõrd samasse perioodi jäi ka ERR-i reklaamitulust loobumine. Seega tehti otsused terviklikus paketis.

Kuni selle aasta 1. juulini kõik kokkulepped toimisid ja mingit õiguslikku vaidlust ei olnud. Küll aga on olukord ERR-i poolt vaadates selline, et mingil põhjusel lepiti omal ajal kokku summade osas sel moel, et erinevalt kõigist muudest väärtuse loojatest ja turuosalistest ERR-i saadavad tasud praktiliselt ei muutunud või muutusid sümboolselt. Ühise partnerina oli sellesse skeemi kaasatud ka Eesti Autorite Ühing (EAÜ), mis omakorda vastavalt kokkuleppele sai osa tulust.

See sisuliselt kümne aasta taguse litsentsitasu määra pikaaegne külmutamine on probleem, sest reaalsed vajadused investeerida tehnoloogiasse ei seisa paraku paigal 2010. aasta tasemel. Piltlikult öeldes: Teslat ei ole võimalik ehitada Lada kuludega.

ERR leidis juba pikka aega tagasi, et sõlmitud leping, olles sisuliselt sobilik, tegi ERR-ile ja ERR-i autoritele rahaliselt liiga. Usaldusväärse lepingupartnerina ootasime kannatlikult pika kestvusega lepingu lõppemist, et ka see vajakajäämine ühiselt ja mõistlikult likvideerida.

Mõned huvilised on esitanud küsimuse selle kohta, kas ERR-il on õigus küsida ja saada tulu lisaks iga-aastasele riigieelarve baaseraldisele. Selline õigus ja isegi kohustus on Eesti Rahvusringhäälingu seaduses ette nähtud ja ERR-i nõukogu poolt korduvalt lausa ka soovitatud.

Seetõttu seab mõni konkurent või huvigrupp vastava õiguse kahtluse alla kas pahatahtlikult või juriidiliselt asjatundmatuna. Eriti arvestades seda, et ligi pooles Euroopa avalik-õiguslikes ringhäälingutes lisandub riigieelarve eraldisele ka reklaamitulu, millest ERR on juba ammu loobunud, jättes sel moel enam raha erameediale ja teistele turuosalistele.

Tegemist on ERR-i panusega mitmekesisesse meediasse ja arvamuste paljususse ning on igati asjakohane seda arvestada, sest reklaami tagasitoomine võib küll sobida kaablioperaatoritele, kuid kindlasti mitte kommertskanalitele. Ja ilmselt seaks see meie teised kodumaised telekanalid täiendava surve alla. Lõppkokkuvõttes võiks isegi seada küsimuse alla nende jätkusuutlikkuse ning sõna- ja valikuvabaduse Eestis.

Tegelikult on see väga küüniline ja kurb vaidlus, mille telekomihiiud on lauale pannud. Nimelt on Telia, Elisa ja STV võtnud oma põhipakkettidesse Vene propagandakanalid PBK, RTR Planeta ja NTV Miri. Põhipakett tähendab aga seda, et kõigile klientidele, kellel on televisiooniteenus, suunatakse ka kõik põhipaketi kanalid. Nende telekanalite puhul võib küsida, kas neid peab näitama või mitte.

Kui Telia ja Elisa Rootsi ja Soome omanikud on asunud seisukohale, et peab, siis hunt nendega. Küll aga on kurb, et Vene riigi tuge nautivad ja mitte alati Eesti ja Euroopa Liidu vastu sõbralikud telekanalid saavad toetatud ka Eesti maksumaksjate rahaga. Sealjuures makstakse minu andmetel igale konkreetsele kanalile oluliselt rohkem kui ERR-i kanalite eest.

Ehk siis pentsikul moel on tekkinud olukord, et ERR-i süüdistatakse, justkui me ei tohiks küsida pisikest tasu, mida on makstud aastaid ETV, ETV2 ja ETV+ eest, aga Vene propaganda eest peaksid Telia, Elisa ja STV kliendid küll maksma, isegi juhul kui nad ei soovi neid telekanaleid vaadata. 

Mis raha ERR küsib?

Elektroonilise side seadus näeb ette, et ERR-i telekanalite taasedastamine on telekomiettevõtjatele kaabellevis kohustuslik. Küll aga on seadusega ERR-ile jätkuvalt jäetud võimalus saada sellise taasedastamise eest tasu kui teleprogrammi autor ja tootja.  Summa on olnud ühe kliendi kohta pikalt sama ja viimastel aastatel õige pisut tõusnud.

Räägime tulevikku vaadates telekomi operaatorite poolt ERR-ile pakutud litsentsitasust 14 senti vaataja kohta. Piltlikult öeldes on kogu ERR-i osa kliendi arvel 14 senti. Sealjuures ei oma tähtsust tõik, kui vähe või palju ERR-i kanaleid konkreetse kaablioperaatori võrgus ERR-i sisu vaadatakse.

Kantar Emori andmetel on ETV olnud kaua kõige vaadatavam eestikeelne kanal, seega on sisu kvaliteet vaatajate endi arvates tagatud. Kümme aastat tagasi võis see olla ju isegi täitsa okei. Ainult et vaadake, vahepeal on tulnud juurde teenused nagu salvestus, internetis vaatamine, kaasaskantav digiboks, võimalus vaadatavat sisu pausile panna jne.

Nende teenuste eest võtab operaator kliendi käest uuesti raha – salvestus näiteks viis eurot jne. Aga selle teenuse eest oma partneritele nagu ERR enam maksta ei taha. Kui näiteks klient maksab televisiooniteenuste eest kokku 39 eurot, mitte kuus eurot nagu kõige lihtsamas paketis, siis ERR-i osa on selles ikka 14 senti.

Kuhu ja miks telekomidelt saadav raha läheb?

Küsimus on praegu ennekõike HD-s, järelvaatamises ja internetis vaatamises. Nimelt seesama elektroonilise side seadus ei näe ette, et ERR peaks tegema jätkuvalt ja pidevalt täiendavaid kulusid, hoidmaks püsti HD-servereid ja kõike muud selle tehnoloogiaga kaasnevat. Oleme teinud seda hea meelega, kui saame mõistlikku ja ausat tasu oma seaduse miinimumnõudeid ületavate lisakulude katmiseks.

Nüüd, kui ainuüksi elektriarve on tõusnud kaks-kolm korda, ei saa me enam seda endale lubada. Need sendid kuus, mida me küsime kliendi kohta telekomihiidudelt juurde, kataksid selle kulutuse osaliselt, teise osaga saame meile eraldatud investeeringute mahust ise hakkama.

Aga peatugem ja mõelgem veel kord sellele, milline on igaühe meist telekomiteenuste arve. Minul on see 54 eurot ja 99 senti koos internetiga, st kõik kokku. Ma veedan rohkem kui poole oma telerivaatamise ajast ERR-i kanalite seltsis. 11 senti juurde makstes oleks mu arve 55 eurot ja 10 senti. Ausalt, ma elaksin selle üle, kui operaator oma 110 miljoni eurose kasumi juures leiab, et ei suuda või ei taha seda ise maksta.

Teiste raha lugeda ei ole muidugi eriti viisakas, kuid miks peab Eesti maksumaksja toetama Rootsi ja Soome ettevõtteid nii suures mahus?

Mis on ERR-i ettepanek olukorra lahendamiseks?

Telia, Elisa ja STV üritavad pidevalt tuua täiendavaid põhjuseid – küll juriidilisi, küll vormilisi, kirjutades kaebekirju ministritele –, miks maksmisest üldse hoiduda. Nüüd on nad seljad ERR-i vastu kokku pannes fikseerinud hinnataseme kõigi teenuste eest.

Meie ettepanek on, et selle raha eest saab jätkata SD-s vastavalt seadusele taasedastamise kasutamist. Kui on soov kasutada ka HD-s kanalite taasedastamise võimalust, järelvaatamist ja internetis vaatamist, mis ei ole taasedastamise klausliga kuidagi kaetud, siis palume lahketelt telkohiidudelt ka täiendavat mõistlikku tasu nende teenuste eest.

Seaduse mõte näeb selgesti ette, et nii taasedastuse eest kui ka lisateenuste eest sisu omanikule maksma peab ja seda on ka aastaid EAÜ kaudu tehtud, pretsedent on ammu loodud ning sellisele seisukohale on asunud muide ka EAÜ.

Austatud Telia, Elisa ja STV, palun ärge karistage oma kliente. Vene propaganda kanalite eest, makske või ärge makske, see on teie otsus. Kui teile tundub, et ERR-i küsitud summa on liiga suur, tehke palun omapoolne mõistlik pakkumine ning tulge läbirääkimistelaua taha.

Muide, teie heade konkurentidega, TV Play Balticuga (GO3) ning Apollo TV-ga on hea koostöö ERR-il loodud ning lepingud sõlmitud, seega on võimalik küll kokkuleppele jõuda. Kui vaid tahta.