X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Raul Rebane: midagi on mäda Eesti infopoliitikas

Foto: Kairit Leibold/ERR

Meie infostrateegia on suunatud sellele, et Venemaa oleks võimalikult lähedal ja Soome võimalikult kaugel. Tulemus on käes, me kaotame Soome sõpru, kontakte ja turiste, sedastab Raul Rebane Vikerraadio päevakommentaaris.

Raivo Vare vaatas 26. jaanuaril telekanalilt ETV+ saadet Ukraina kriisist. Pärast postitas ta Facebooki, et saatesse helistanutest 86 protsenti arvas, et Ukraina konflikti süüdlane on lääs ja 14 protsenti, et Venemaa. See pole loomulikult ammendav uuring, aga hirmutav ikkagi.

Mõni päev tagasi ilmus Francoise Thomilt, Sorbonne'i ülikooli ajaloolaselt ja Venemaa uurijalt analüüs pealkirjaga "Putin: Flirtides Armaggedoniga". Selles ta toob kümneid näiteid hirmsatest ütlustest, mida Venemaa meedia, eelkõige telekanali RTR Vladimir Solovjovi saade räägib meist, läänemaailmast. Solovjov on hetkel kogu Venemaa esipropagandist, Vladimir Putini tähtsaim meediatugi.

"Ukraina likvideeritakse", "Inglismaa on granaadiga ahv", "Baltimaid ei saa isegi riikideks nimetada", "Kui me tahame siis me piip, piip, piip Euroopa Liitu tagantpoolt", "2021 oli viimane rahuaasta Euroopas", "Kui me alustame, siis ohvreid tuleb miljoneid" "Seal ei saa olema Kiievit, Varssavit, Londonit".

Selliseid ähvardusi on lehekülgede ja tundide kaupa. Olen ise kuulnud, kuidas eestlasi nimetatakse sõnnikuks (govno) ja ei nähta probleemi, kui Baltimaade pealinnad hävitatakse. Viimastel nädalatel on korduvalt räägitud, et Venemaa on võimeline võitma tuumasõja.

Kui lääs saab sellest sõjahüsteeriast teada artiklite kaudu, siis meie saame seda jälgida oma televiisorist. Kõik need vihakanalid on meil kaablifirmade põhipaketis ja nagu Raivo Vare murest aru saime, need mõjuvad.

Veel hullem, kogu selle enda sõimamise maksame ise kinni. Eesti firmad müüvad neisse telekanaleisse mõnuga reklaami, pakutakse pangateenuseid, Eesti juustu ja leiba. Eesti näitlejad mängivad reklaamides sõltumata sellest, et hetk tagasi on neid samal kanalil nimetatud sõnnikuks. Oma reklaame ostavad sinna poliitikud.

Kas see on "kõik kaubaks" või lollus? Ilmselt mõlemat. Lühikese ajaga on Eesti kaotanud ju kaks keelt, vene keele ja soome keele. Neid on asendanud inglise keel, aga selle kaudu saadakse asju teada valikuga ja vahendatult. Kui küsida, siis selgub, et enamikul eestikeelsetest poliitikutest pole õrna aimugi, mis Vene kanalitest tuleb. Nad ei räägi keelt ja või ei vaata. Nad on maha maganud nende kanalite muutumise propagandast vihkamiseks.

Sama on ajakirjanikega, kelle seas on vene ja soome keele oskus haruldane. See on muutnud ahtaks pildi selle kohta, mis väljaspool enda sisemisi huvisid toimub. Eriti viimasel ajal on tunne, et elame oma väikeses kollases allveelaevas, periskoop kõvasti kinni keevitatud suunda, kust näeb vaid elektriarvet.

Nüüd päris absurd. Vene vihakanalitele maksame peale, aga Soome kanalid ei ole kaabeltelevisiooni põhipaketis ja neid tuleb eraldi osta. Soome Televisioon (Yleisradio) on demokraatliku riigi professionaalne struktuur ja meile on seal väga olulist infot, on alati olnud. Eriti praegu, koroona ja Ukraina kriisi ajal on nende pilk laiem, sest ka võimalused on paremad.

Eesti umbes 100 000 inimesele, kes veel soome keelt mõistavad, on nende kanalite kättesaamine tehtud solvavalt raskeks. Hind ei ole tähtis, see on väike. Tähtis on see, et Soome on viidud Venemaast tahapoole ja pildi saamiseks tuleb teha lisaponnistusi. Seega, meie infostrateegia on suunatud sellele, et Venemaa oleks võimalikult lähedal ja Soome võimalikult kaugel. Tulemus on käes, me kaotame Soome sõpru, kontakte, turiste.

Midagi tuleb kindlasti muuta. Läti, Leedu, Ukraina, Moldova on Vene kanalite suhtes oma otsused teinud. Meie oleme koos Valgevenega viimased, kes vöötmes Tallinnast Musta mereni ennast vabatahtlikult infomürgitavad. Riigi kohustuste hulka kuulub ka oma inimeste psühholoogiline kaitse, seetõttu teen mõned ettepanekud.

  1. Korraldada riigikogu liikmetele ja valitsusele ühe suvalise Solovjovi saate ühisvaatamine, kui vaja, siis koos tõlkega. Kui pärast seda meie saadikud endiselt leiavad, et see kõik on okei, siis kohe ei teagi. Ilmselt oleks vaja targemat riigikogu.
  2. Riigikogu kultuurikomisjon või kultuuriminister võiks korraldada selle probleemi lauaulatusliku arutelu koos teadlaste ja spetsialistidega.
  3. Soome kanalid, eelkõige aga Yle, tuleks ruttu tagasi saada meie kaablite põhipaketti ilma lisatasuta. Selle saaks küll ruttu ära teha. Loodan, et kaablifirmad on siin paindlikud, sest nende kanalistrateegiat tajutakse sõnumina. Praegu näeb see sõnum väga kehv välja.
  4. Poliitikud ja ärimehed, kes aktiivselt praegust olukorda toetavad, võiksid proovida ennast tagasi mõelda oma riigi kodanikuks ja hinnata, kas see olukord on kasulik nende ärile ja erakonnale või Eestile.

Venemaal on nali, kuidas leitnant Sidorov tulistas õhku, aga ei tabanud. Meie suunas toimuvad infoaktsioonid ei ole õhku tulistamine, osa meie inimesi saab pihta.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: