Meediaettevõtted: uudiseid ja veebiteenuseid ei saa võrdsustada

Ajalehed
Ajalehed Autor/allikas: SCANPIX / PA

Eesti Meediaettevõtete Liit sõdib selle nimel, et Euroopa Liidus digiturgude õigusakti (DMA) uuendamisega ei võrdsustataks ajakirjanduslikku sisu veebis müüdavate teenuste ja kaubaga ning neile kehtiks jätkuvalt erinev regulatsioon.

"Meedialiidu kõige suurem hirm on see, kui meediasisu hakatakse käsitlema digitaalse teenusena, mis annab võimaluse esitada selle kohta igasuguseid tarbijateemalisi kaebusi," ütles EML-i esindav vandeadvokaat Mari Männiko ERR-ile.

See võiks tähendada, et meedia tarbija võiks esitada kaebuse, kui meediaväljund - artikkel või näiteks saade - talle ei meeldi, kui see esitab teistsuguseid seisukohti kui tema omad. "See tekitab skisofreenilise olukorra, kus meediaorganisatsioon ei saa mitte kunagi kindel olla, kas ja milline vaidlus tema jaoks kerkib," selgitas Männiko.

Tema sõnul on praegu Eestis selgelt paigas, et inimene saab pöörduda pressinõukogusse, kui talle tundub, et on rikutud ajakirjanduseetika koodeksit. Kui ta ei jää pressinõukogu otsusega rahule või leiab, et tema kohta on avaldatud ebaõigeid väiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, on võimalik pöörduda ka tsiviilkohtusse.

"Aga täna selle eelnõu järgi hakatakse võrdselt kohtlema igasugust digitaalset teenust – samamoodi nagu äppe, samamoodi ka digitaalset meediasisu. Et kui ostad näiteks endale äpi, aga see ei tööta, siis saad tänase eelnõu kohaselt esitada kaebuse näiteks tarbijakaitseametisse," rääkis Männiko. "Aga kuidas on võimalik meedia sisu tarbijakaitseameti kontrollile allutada? Milliseid tarbijaõigusi hakatakse siis meedia sisu kontrollima on minu hinnangul täiesti läbimõtlemata. Ei saa võrrelda võrreldamatut, kingi ja tiigrit ei saa võrrelda! Ja neid ei saa ka õiguslikus mõttes ühtemoodi kohelda," rääkis ta.

Männiko sõnul on ka Saksmaa ja Soome nõudnud, et digitaalne meediateenus ei oleks selle direktiivi kohaldamisala.

Kultuuriministeeriumi saadetud selgituse kohaselt peavad riikide esindajad praegu Euroopa Komisjoni poolt 15. detsembril 2020 avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu sätete üle läbirääkimisi. Eelnõu käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris (DMA). DMA-ga kehtestatakse täiendavad kohustused suurtele platvormiteenuse pakkujatele, kes tegutsevad digiturgudel sisule juurdepääsu oluliste kontrollijatena ehk nn väravahoidjatena (ingl k gatekeeper). Digiturgude õigusaktiga kehtestatakse väravahoidjatele reeglid, millega piiratakse nende võimalusi rakendada oma platvormidel ebaõiglasi ning konkurentsi piiravaid äripraktikaid.

EML kutsub oma kirjas justiitsministeeriumile, kultuuriministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning Euroopa Komisjoni esindusele Eestis kaaluma DMA muutmist enne selle jõustamist.

"Sügavamat analüüsi vajab kutselise ajakirjanduse poolt loodud meediaväljundite osas administratiivsete nõuete menetlemise vajadus ja võimalikud välistused kutselisele ajakirjandusele DMA osas. Meedia sisu eest pretensioonide lahendamist ei peaks kontrollima täitevvõim ja see peaks jääma tsiviilkohtu pädevusse. Vastasel juhul allutatakse ajakirjandus täitevvõimule ja see pärsib ebaproportsionaalselt ajakirjandusvabadust," kirjutas meediaettevõtete liidu juhatuse liige Merle Viirmaa-Treifeldt.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: