"Vene riik osaleb ideede sõjas, reostab meie inforuumi pooltõdede ja valedega, et luua vale ettekujutus justkui poleks demokraatia parem kui autokraatia," ütles Jourova pressikonverentsil. "Täna on see mitme miljoni euro suurune massimanipulatsiooni relv," lisas ta.

"Suured platvormid peavad selle riskiga tegelema. Eelkõige peame eeldama, et Kreml ja teised aktiviseeruvad enne valimisi," ütles Euroopa väärtuste ja läbipaistvuse küsimuste eest vastutav Jourova.

Viimastel kuudel on suurenenud mure desinformatsiooni leviku pärast, mis on seotud 30. septembril toimuvate Slovakkia ja järgmisel kuul Poola parlamendivalimistega ning järgmisel aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimistega, tõdes uudisteagentuur Reuters.

Ettevõtted nagu Microsoft, Google'i emaettevõte Alphabet, Facebooki, Instagrami, WhatsAppi, Messanger ja teisi haldav Meta on esitanud andmeid oma tegevuse kohta viimase poole aasta jooksul, et võidelda võltsuudiste vastu EL-i desinformatsiooni käsitlevate tegevusjuhiste raames.

Venemaa Julgeolekunõukogu nimetas pärast viimaseid Euroopa Parlamendi valimisi 2019. aastal absurdseks süüdistusi nagu oleks Moskva valijate mõjutamiseks levitanud valeinfot.

Eelmise aasta veebruaris tunnistas Venemaa Wagneri palgasõdurite rühmituse hiljuti hukkunud juht Jevgeni Prigožin, et on asutanud Peterburis Interneti-uuringute agentuuri, mis Washingtoni sõnul on desinformatsiooni levitamise keskus, mis sekkus 2016. aasta USA presidendivalimistesse.

Jourova hoiatas ka platvormi X (endine Twitter), mis lahkus mais EL-i vabatahtlikust käitumiskoodeksist, kuid mida selle digiteenuste määruse (DSA) kohaselt loetakse seda "väga suureks veebiplatvormiks", mille sisule kehtivad rangemad reeglid.

"Härra (Elon) Musk (X-i suuromanik – toim.) teab, et ta ei ole koodeksist lahkumisega pääsenud konksu otsast, sest nüüd on meil digiturgude määrus (DMA) seadus täielikult jõustatud. Nii et minu sõnum Twitterile on, et peate järgima ranget seadust ja me jälgime mida te teete," ütles ta.

Venemaa on omalt poolt piiranud lääne sotsiaalmeediaplatvormide tegevust seoses tsensuuri karmistamisega pärast eelmise aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse ja tunnistas Facebooki omaniku Meta 2022. aasta märtsis süüdi "äärmuslikus tegevuses".