Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad leppisid esmaspäeval kokku Venemaa oligarhidele Ališer Usmanovile ja Mihhail Fridmanile kehtestatud sanktsioonide tühistamises. See oli hind, mida tuli maksta, et liikmesriigid saaksid kokku leppida Venemaa-vastaste EL-i sanktsioonide pikendamises.

Otsus peatati väidetavalt Läti vastuväidete tõttu, kirjutas Läti rahvusringhääling LSM esmaspäeva hilisõhtul. Nüüd peavad liikmesriikide esindajad leidma uue lahenduse juba teisipäeva südaööks.

Sanktsioonide tähtaeg oli lõppemas juba nädal tagasi, kuid siis pikendasid liikmesriigid seda ajutiselt nädala võrra, lootes selle ajaga oligarhide osas nõudmisi esitanud riikidega kokkuleppele jõuda.

Kavandatav kokkulepe sündis pärast seda, kui Prantsusmaa ja Luksemburg tegid kumbki ettepaneku eemaldada üks meestest EL-i sanktsiooninimekirjast, ilmselt sisepoliitilistel põhjustel.

"Need mõlemad oligarhid on tegelikult sanktsioneeritud nimekirjas juba 2022. aastast just seetõttu, et nad on oligarhid, kes toetavad Kremli režiimi ja toetavad Ukraina-vastast agressiooni. Mingid tingimused ei ole leevenenud, nende suhtumine ei ole kuidagi muutunud ja nende tegevus ei ole muutunud. Meie silmis ja enamike riikide silmis ei ole mingit põhjust neid oligarhe sanktsiooninimekirjast eemaldada. Aga miks nüüd osa riike on otsustanud riiklikust huvidest lähtuvalt käituda vastupidiselt, tuleb küsida nende endi käest," rääkis Veski.

Veski ütles, et lõpuks on küsimus selles, kas üldse peaks olema me sellises olukorras, kus riiklikest huvidest lähtuvalt soovitakse kedagi Euroopa Liidu sanktsiooninimekirjast välja võtta.

Veski sõnul on selline sanktsioonirežiimi lõdvendamine suur ohukoht ka edaspidiseks, sest võib saata Venemaale vale sõnumi.

"Me võime siia lisada ka selle, kas igal järgmisel korral võib tulla mõni uus riik oma riiklike huvidega välja. See on väga halb pretsedent, kui see peaks sellisena läbi minema," lisas Veski.

Veski sõnul oleks parim lahendus see, kui sanktsioonirežiimi pikendatakse vähemalt uuesti kuueks kuuks või isegi kuni kolmeks aastaks.

"Me oleme tegelikult algusest peale olnud mitte ainult Lätiga, vaid enamike riikidega selles positsioonis, et mitte ükski poliitiliselt motiveeritud sanktsioneeritute nimekirjast väljavõtmine ei tohiks praegu üldse kõne alla tulla. See on olnud kogu läbirääkimiste faasis meie põhiseisukoht ja seda me oleme ka kaitsnud," rääkis Veski.

"Nüüd, olukorras, kus meil on viimased tunnid käsil, on laual loomulikult erinevad küsimused ja lahendused, kuidas jõuda selleni, et see 3000 nime jääks sanktsioneerituks – ehk siis meie kõige olulisem osa on see, et kogu see sanktsioonirežiim ei kukuks kokku. See on praegu meie hetkeseis, et kuidas sinna jõuda: ideaalis loomulikult nii, et mitte ühtegi nime sealt välja ei kuku ja et me saaksime sanktsioonirežiimi hoopis pikemaks kui iga kuue kuu tagant pikendamine," rõhutas Veski.