Elisa Eesti tegevjuhi Sami Seppäneni arvamusloos on mõned eksitavad väited, mida pean vajalikuks korrigeerida.

Olen pea 25 aastat olnud tegev finantssektori regulatsioonide kujundamises ja alati lähtunud põhimõttest, et regulatsioonide kujundaja ja reguleeritava sektori suhtlus on professionaalne, ka siis, kui seisukohad erinevad. Ning selliseid olukordi tuli ette korduvalt. Emotsioonid on inimlikud, kuid ei ole osa professionaalsest suhtlusest ärimaailmas. Samast põhimõttest lähtun oma praeguses ametiski.

Eelmisel neljapäeval esitasin riigikogule uuesti elektroonilise side seaduse eelnõu. Lühidalt öeldes on see eelnõu aluseks turvaliste sidevõrkude ehitamisele ning uue põlvkonna sideteenuste arendamisele.

Nimetatud eelnõu on peaaegu identne kolmandaks lugemiseks ettevalmistatuga, mille võtsin tagasi, sest teise ja kolmanda lugemise vahel ei saa eelnõus muuta jõustumiskuupäevi, kuid teise lugemise lõpetamisel eelnõus olnud jõustumiskuupäev oli juba minevikus. Niisiis ei ole põhjust siit otsida intriigi ega salaplaani.

Teisipäeval saatis riigikogu majanduskomisjon selle eelnõu taas esimesele lugemisele. Seega ei ole tegemist "kiiruga kokkuklopsitud eelnõuga". Vastupidi, eelnõu ettevalmistamise protsess on olnud pikk, muuhulgas seetõttu, et riigi julgeoleku huvid on põrkunud mõnede ettevõtete ärihuvidega. Kas oleksime saanud kiiremini edasi liikuda, kui need ettevõtted oleksid valinud oponeerimise asemel koostöö? Kindlasti.

Kuuleme ja näeme igapäevaselt, kuidas inimeste elu suunavad ja mõjutavad üha enam maailma tehnoloogiahiiud. On ilmne, et käimas on võitlus globaalse domineerimise üle, mille keskmes on tehnoloogia ja sellega seotud taristu.

Paar nädalat tagasi toimunud Tallinn Digital Summit keskendus usaldusväärse ühenduvuse temaatikale, juhtides tähelepanu, et autoritaarsete riikide kontrolli all toodetud tehnoloogiat ei ole võimalik usaldada.

Eesti igapäevaelu toetubki eeskätt tehnoloogiale ning seega sõltub sellest ka meie julgeolek. Küberrünnakute arv suureneb, kurjategijad muutuvad üha professionaalsemaks. On elementaarne, et soovime veenduda meie riigi toimimise seisukohast hädavajaliku tehnoloogia usaldusväärsuses ja seeläbi kaitsta oma elanikke ja ettevõtteid. See trend on teada juba aastaid nii mujal lääneriikides kui ka Eestis.

Telekomiettevõtte Elisa ja riigi vahel on juba aastaid olnud erimeelsus, kuidas peaksime edasi minema 5G võrgu arendamisega. Küsimus on peamiselt selles, kas meie kõigi poolt kasutatavates sidevõrkudes on seadmed ja tarkvara, mis on turvalised ja pärinevad usaldusväärsetelt tootjatelt.

Olen selgelt seisukohal, et tulevikuside peab tagama inimestele privaatsuse ja ettevõtetele ärisaladuse kaitse. Elisa kaitseb oma ärihuve, mis on ühe ettevõtte vaatest arusaadav, kuid riigi kui terviku vaatest on pakutud üleminekuaeg õiglane lahendus kogu turu vaatest.

Ärimaailmas on riskid ja regulatsioonid ettevõtete toimimise igapäevane osa. Ohtlikumaks muutuv kübermaailm toob kaasa uusi riske ja seda nii riikidele, kui ettevõtjatele. Elisa ettepanek, et Eesti maksumaksja maksab kinni nende äririskid, ei ole mõeldav.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on ettevõtlikkust ja innovatsiooni soosiv, kuid me ei saa eelistada üht ettevõtjat teisele, tingimused peavad olema võrdsed ja nende seadmisel oleme teinud tihedat koostööd kõigi puudutatud sideettevõtjatega. Praegu liigume parlamendis edasi, et Eestisse jõuaks võimalikult kiiresti 5G koos uute ja turvaliste tehnoloogiatega ning Eesti ei oleks selle tehnoloogia kaudu mõjutatav.